Loe ja saa teada! Neli levinud müüti munade kohta, mis ei pea paika

Munad on väga toitev toit, kuid nende kohta levib ka palju müüte, mis tegelikult paika ei pea. Panime neli neist siia kirja.

Esimese asjana on oluline tuua välja mõned tõesed faktid, kirjutab Mybeautyisland.org. Paika peab see, et munad tõstavad kolesterooli taset, kuid need ei ole otseselt ohtlikud. Kui inimesel on kõrge kolesterool, tuleks mune süüa mõistlikus koguses, nädalas mitte rohkem kui 3-4 muna.

Müüt: pruuni koorega munad on kasulikumad

Selline väide ei vasta tõele. Kuigi näiteks riisi puhul on pruun riis kasulikum kui valge ja sama näiteks saia puhul, siis munade puhul sama loogika ei kehti.

Munade värvus sõltub kana sulestiku värvusest – üldiselt kehtib reegel, et valgetel kanadel on valged munad ja tumedamate sulgedega kanadel pruunid. Munade sisu on aga vaatamata nende koore värvusele sama.

Müüt: pruuni muna koor on tugevam

Munade koore tugevus sõltub kana vanusest – nooremad kanad munevad tugevama koorega mune, vanuse kasvades võib koore tugevus väheneda.

Müüt: igast munast võib tulla tibu

Muna on muna ka siis, kui see ei ole viljastatud. Farmidest tulevad munad ei ole reeglina viljastatud, sest selleks peab olema kanade juures ka kukk, keda munatootmistes reeglina ei peeta.

Müüt: pole vahet, kas muna on keedetud kõvaks või jäetud seest pehmeks

Tegelikult on vahe. Kõvaks keedetud munas on rohkem toitvam kui pehmes munas. Vahe tuleb sisse tegelikult seedimisprotsessis.

Kõva muna seedimiseks kulub umbes kaks tundi, pehme muna jaoks kulub aga ainult umbes 20 minutit. Näiteks see on ka põhjus, miks dieetides kasutatakse reeglina kõvaks keedetud mune.