Kriis tõi e-kaubandusse õitsengu, toidukaupu tellitakse ligi 5 korda rohkem kui muidu

Koroonakriis on toonud e-kaubanduses suure mahtude kasvu, kitsaskohad tulenevad sellest, et meie laod ei võimalda suuremaid koguseid komplekteerida, rääkis E-Kaubanduse Liidu juht Tõnu Väät.

„Võrreldes eelmise aasta märtsiga on e-kaubanduse maht kasvanud 85 protsenti," rääkis E-Kaubanduse Liidu juht Tõnu Väät esmaspäeval ERRi saates Terevisioon.

„Toidukaupade puhul on müük kasvanud isegi 4-5 korda. Ilmselt me ei hooma, kui suur potentsiaal seal veel oleks, sest lihtsalt ei ole võimalust rohkem teenindada," rääkis Väät.

Väät täpsustas ka, et probleemiks ei ole see, et poed ei jõua kaupa tarnida. „Tegelikult nad ei jõua komplekteerida. On olemas eraldi komplekteerimiskeskused, kus toidukaubad kokku pannakse, lihtsalt need laod ei võimalda suurema koguse välja viimist. Asi ei ole selles, et pole autosid, mis kauba välja viiks," selgitas ta.

„Ma arvan, et võimalusel pool Eesti rahvast telliks. Aga tõesti ei jõua oodata nädal aega ja teiseks tuleks jätta see võimalus nendele, kellel seda tõesti vaja on," soovitas Väät.

Mahud suured ka pakkide tellimisel

Teiste kaupadega peab Väädi sõnul olema samuti kannatlik. „Väljastpoolt ma ei soovita praegu tellida, siis võib oodata kolm või neli nädalat. Aga Eesti puhul peab arvestama, et ei saa enam kätte 1-2 päevaga, võib minna 3-5 päeva," arvas Väät.

Omniva pakiäri juht tõi Väädi sõnul mõned päevad tagasi hea näite praeguse olukorra kirjeldamiseks: kui varem üks suur Eesti veebikaubamaja tõi ühe rekatäie kaupa kuus, siis nüüd on see maht kaheksa rekatäit. „Aastane pakkide maht on Väädi sõnul umbes 22 miljonit, päevas 60 tuhat pakki. Viivitused tekivadki praegu ka seal sorteerimises, lihtsalt ei jõuta kiiremini, laialivedamise taga üldiselt asi ei ole," sõnas Väät.

Teisel kohal pärast toidukaupade tellimist on Väädi sõnul ravimite tellimine ja hügieen. „Kes ei tahaks praegu maski, desovahendit või kummikindaid tellida, kui saaks. Siin selgelt nõudlus ületab pakkumise," kinnitas ta.

„Lisaks tellitakse veel remondi ja kodu ning sisustusega puudutavat, kuna inimesed veedavad rohkem aega kodus. Veel ka erinevad kodused treeningvahendid - hularõngad, joogamatid, lindid. Koduõppega seonduvad asjad samuti - näiteks arvutid, kõrvaklapid."

Aasia mahud vähenenud

Omniva toob Väädi sõnul ainuüksi Aasiast 7 miljonit pakki aastas. „Näiteks enne kriisi telliti massiliselt Aasiast kaupa, siis kriisiga kukkus Aasiast tellitava kauba maht päevapealt 50 protsenti, ehk siis eestlased praegu ei telli sealt enam," sõnas ta.

Pettuste arv ei ole Väädi sõnul kasvanud, sest Eesti e-poodidest ostes reeglina ei saada petta. „Mõned probleemid, mis meil on, on pigem vaidlused sellest, kas näiteks viga tellitud kaubaga oli tekkinud juba enne või siis kliendi juures. Üldiselt on Eesti e-poodidest ostmine turvaline," arvas ta.

Väät hoiatas siiski sotsiaalmeedias reklaamitavate „imemaskide" osas, mille reklaami 100-protsendiliselt uskuma jääma ei peaks. „Liikvel on küll rahvusvahelised pettused, mis jagavad linke, millele vajutada, kuid nende osas tasuks olla lihtsalt ettevaatlik," soovitas ta.