Alan Vaht selgitab: mis toimub kütusehindadega?
Mitte ühelgi juhul ei pääse kütusemüüjad ristilöömisest, sest kütusehinnad on tarbija jaoks alati liiga kõrged ning pealegi on kütusehindades ju kokkulepitud. Täpselt selliselt arvatakse täna ning arvati ka 10 ja 20 aastat tagasi. Kuid milline on olukord tegelikult? Ka tiheda konkurentsi jutt ei kõla usutavalt.
Üldlevinud arvamus on, et tarbijad ei jälgi kütusehindu ning et vahet ei ole, kas kütusehinnad on mõnes tanklas pool senti kallimad või odavamad. Pealegi tähendab see pool senti terve kütusepaagi peale ju kõigest 0,25 eurot. Olukorras, kus tarbijad teevad 10 või 100-eurosid impulsiivoste nii vasakule kui ka paremale, siis huvitaval kombel mängib kütuse puhul olulist rolli mitte üksnes pool senti vaid üllatuslikult isegi 0,1-sendine erinevus hinnapostil.
Kütuseliitritel on kombeks, nagu iga vedeliku korral, liikuda ühendatud anumate puhul kõrgema vedelikunivooga anumast madalama nivooga anumasse kuni nivoode ühtlustumiseni. Niisamuti on ka kütuseliitritega, mis liiguvad iseeneslikult madalama hinnaga tanklatesse. Et mitte liitreid kaotada, langetavad ühe kütusemüüja hinnalangetuse peale hinda ka konkurendid. Ja kui mõni konkurent peaks hinnalangetusega minema esimesest mööda, siis järgnevad sellele ka teised.
Kõik mäletavad kütusehindade suuri üles-alla liikumisi, kus esmaspäeviti hindu tõsteti ning nädala edenedes hindu langetati. Kui hinnad liiga kiirelt alla tulid, siis tõsteti hindu ka nädala keskel, kuid alati võis olla kindel, et parim hind on nädalavahetusel vaatamata sellele, et kütuste maailmaturuhinnad samal nädalal hoopiski tõusid. Käis üks suur kütusehindade trall, kus mõni päev langetati kütusehindu koguni 15-20 korda päevas nii ühe sendi kui ka 0,1 sendi kaupa.
Kütusehindade ralli käis 4 aastat
Kütusehindade ralli sai alguse 2016. aastal, mil mitmed suured turumuutused sattusid juhuslikult ühte aega. Kindlasti esineb rida väiksemaidki põhjusi, kuid kolm suurimat põhjust kütusehindade suurele rallile olid järgmised:
- Kütuseturu konsolideerumine ehk väiksemate tanklakettide ülesostmine suuremate poolt
- Kütuseaktsiiside tõus kolmel järjestikusel aastal perioodil 2016-2018
- Täisteenindusjaama ja automaattankla kütusehindade 1,6-sendise hinnaerinevuse kadumine 2016. aastal
Kui veel 5 aastat tagasi jagunes 90% kütuseturust 8 tanklaketi vahel, siis täna kuulub selline turuosa neljale suuremale tanklaketile. Nii ei ole väiksemate tanklakettide ülesostmiste tulemusel turul enam Lukoili, Euro Oili, Mahta Kütust, Raktoomi, Mokterit, Favorat ja 5+ tanklat. Samuti on maha müüdud suurem osa Premium 7 tanklatest. Järsud aktsiisitõusud viisid 10% turumahust Lätti ja Leetu, mille tulemusel said pihta kõik tanklaketid kaotades liitreid ja käivet lõunanaabritele. Sinna otsa lisandus turuvõitlus ka 1,6-sendise hinnavahe likvideerimise pärast täisteenindusjaama ja automaattanklate vahel.
Kõik need muutused ajasid kütuseturu äärmiselt pingesse, sest keegi ei saanud enam täpselt aru kuhu kütuseliitrid kaovad. Pingelised ajad ja liitrite kaotused tähendasid aga üha teravamat hinnavõitlust. Kui üks turuosaline langetas hinda, siis teised ei tulnud mitte samale tasemele, vaid läksid väljakäidud hinnast mööda, millele esimene vastas omapoolse täiendava hinnalangetusega, mis jällegi ei meeldinud teisele ega kolmandale. Turuosaliste hinnalangetuste rollid vahetusid pidevalt ning päeva lõpuks kogunes julgelt 15 ning vahest isegi 20 hinnalangetust. Hommikul kell kaheksa oli hinnalangetustega tehtud juba 3 tiiru Eestile peale ning tööd jagus kõigil südaööni, et siis hommikul kell 6 veelgi entusiastlikumalt taas hindu langetada. Ei magatud ka öösiti, sest ette tuli hinnamuutmisi kasvõi öösel kell 3. See oli enam kui mitme täistöökohaga ametikoht, kus vahet ei tehtud ei nädalapäeval ega riiklikel pühadel - töö käis iga päev 24/7 ja 365 päeva aastas ning seda kasvõi 1. jaanuaril. Teravas turuvõitluses esines tihti ka olukordi, kus kliendi soodustusi arvestades müüdi kütust nädalavahetustel hinnaga, kus igale tangitud kütuseliitrile maksti reaalselt peale.
Turuvõitlusest võitsid tarbijad
Analüüsides viimase kahe aasta kütusehindu Eestis muu Euroopaga võrreldes nähtub ilmekalt, et kütuste netohinnad ilma maksudeta on olnud Eestis EL-i keskmisega võrreldes ca 2 senti liitrist madalamad. Ehkki turuvõitlusest võitsid tarbijad, sõi tarbijate näilise võidu ära EL-i tippu aetud kütuseaktsiisid, kus nt diisliaktsiisiga asetus Eesti ülevalt poolt koguni kolmandale kohale jäädes napilt alla vaid Iirimaale ja Hollandile.
Juuresolevatelt graafikutelt nähtuvad Eesti kütusehindade nädalased liikumised aastatel 2018 ja 2019 võrdluses EL-i liikmesriikide keskmiste hindadega. Graafikutelt on näha, et nii bensiini kui ka diislikütuse hinnad on olnud Eestis EL-i keskmistest hindadest valdavalt madalamad. Võrdlus on saadud kui Eesti kütusehinnast on lahutatud vastava aja EL-i keskmine hind (vt. sinine joon). Kõik need hinnaerinevused, mis on nulljoonest madalamal, tähendavad olukorda, kus hinnad Eestis on olnud EL-i keskmisest madalamad. Kohati on kütusehinnad olnud Eestis koguni 6-8 senti soodsamad. Kahe aasta jooksul on esinenud ka olukordi, kus kütusehinnad on Eestis olnud EL-i keskmisest kõrgemad, kuid pikas rivis jäävad need praktiliselt märkamatuks. Selleks, et need võrdlused ei oleks juhuslikud, on graafikutele lisatud ka Eesti ja EL-i kütusehindade erinevused kumulatiivse keskmisena (vt. oranž joon), millest nähtub, et kahe aasta jooksul on Eesti tarbijad saanud osta bensiini ja diislikütust EL-i keskmisega võrreldes ca 2 senti liitrist soodsamalt.
Kütusehinnad täna
Viimasel ajal on olnud palju nurinat, et kütusehinnad on Eestis justkui liiga kõrged. Ja ongi! Peamiseks põhjuseks on juba jutuks olnud Euroopa tippu aetud kütuseaktsiisi määrad. Maksude osakaal on bensiini hinnas täna 64% ning diislikütuses 57%. Mida suuremad on maksud, seda vähem mõjutab kütuste maailmaturuhinna protsentuaalne muutus kütuste hindu tanklas.
Möödunud nädalal langes bensiini hind Eestis 5 senti liitrist, mida oligi oodata, sest tulenevalt bensiini nõudluse drastilisest vähenemisest on enim langenud just bensiini maailmaturuhind. Ehkki eratarbijad sõidavad nii bensiini- kui ka diiselautodega, on diislikütus peamiseks kütuseks siiski transpordisektoris, mistõttu diislikütuse tarbimine on koroonakriisist vähem pihta saanud. Sellest tulenevalt on diislikütuse maailmaturuhind langenud bensiiniga võrreldes koguni 20% vähem.
Olgu märgitud, et võrreldes märtsi algusega on bensiini hind langenud Eestis 17 senti liitrist ning diislikütuse hind 12 senti liitrist. Arvestades, et talvise diislikütuse müügikohustus lõppes veebruari lõpus, on diislikütuse hindades osaliselt kajastatud juba suvisema diislikütuse hind. Siinjuures tuleb arvestada, et märtsis ja aprillis tanklatesse tarnitava diislikütuse näol ei ole tegemist veel täissuvise diislikütusega, mille müük tagatakse tanklates alles maikuus. Seetõttu ootab täiendav hinnalangus meid veel ees. Samuti annab hinnalanguse lootust ka jätkuv bensiini ja diislikütusmaailmaturuhindade langus tulenevalt möödunud nädalalõpu OPEC+ naftakärpekõneluste poolikust lahendusest, kus üleliigset naftat eemaldatakse turult vaid osaliselt, jättes seetõttu kütuseturu endistviisi tugevalt ülevarustatuks. Ära ei saa unustada ka eesseisvat 14,5-sendist diislikütuse aktsiisi langetust. Peame varuma vaid kannatust, et näha veelgi madalamaid kütusehindu, eriti diislikütuse osas.
Eesti tarbijad on kütuseettevõtete omavahelise tulise võitluse tulemusel nautinud viimase kahe aasta jooksul Euroopa madalamaid netohindu ja seda ka olukorras, kus kütusehindu langetatakse või tõstetakse grammipealt ühele ja samale tasemele. Eraldi teema on Eestis kehtestatud kõrged kütuseaktsiisid, mis on tarbijate hinnavõidu kahjuks mitmekordselt ära söönud. Arvestades täna Lätis toimuvat suurt hinnasõda ja turuvõitlust, ei ole mõtet omavahel võrrelda tänaseid kütusehindu Eestis ja Lätis - paraku on seda viimastel nädalatel tehtud ja Eesti kütusemüüjatele ka ette heidetud.
* Autor on Alexela juhatuse liige
