ERISAADE | Olukord turismisektoris: koondamised on reaalsus ning osa firmasid paneb ilmselt uksed kinni. Kas riigi abi on loota? Mis saab klientide rahast?
Erisaadet juhib Delfi toimetaja Karoliina Vasli, külaliseks on Eesti Turismifirmade Liidu peasekretär Mariann Lugus.
Eriolukorra kehtestamisest sai äsja kuu. Turismisektoris aga olid ohumärgid õhus juba veebruari viimasel nädalal. Siis sai selgeks, et osad riigid ja piirkonnad on reisimise mõttes ebasoovitatavad. Näiteks kas või Itaalia, osa suusareise tühistati.
Õige pea tuli aga suur krahh. Lugus nendib, et ega keegi osanud aimata, kuhu kõik jõuab. Praegu ei tegele reisifirmad enam uute tellimuste, vaid annulleerimiste ja reisiaegade muutmisega. "Lootust kaotada ei tohi, iga päev on meil oma liikmete ja juhatusega väikesed videokohtumised, kus arutame, kuidas olukord kujuneb," arutleb ta ja viitab, et samamoodi on lootust ka Eestisse sissetuleva turismisuunaga - kõik partnerid ei ole tervet hooaega tühistanud.
Kriisi aegu tugeva hoobi saanud ettevõtted võivad teatud tingimusi täites taotleda töötukassalt palgameedet. Seda maksimaalselt kaheks kuuks. "Esimest šokki aitab see leevendada, aga paarikuine meede meid siiski ei aita."
Turismifirmad sooviks, et meede jätkuks vähemalt selle kalendriaasta lõpuni, ehk ka kauem. Lugus viitab, et kui ka eriolukorra lõppedes näiteks kohvikusse minnakse kohe, siis reisimine on kulukam ja seda lükatakse pigem edasi. Kogu sektori taastumine võib võtta aastaid.
Lugus toob välja, et Eestis on reisibüroosid ja reisikorraldusteenuseid pakkuvaid firmasid umbes 400 ringis. On neidki, kes juba praegu kaaluvad, et äri lõplikult kokku panna. 400 neid kindlasti alles ei jää.
Reisisõprade jaoks on murekoht seegi, kas nad näiteks tasutud paketireiside eest üldse raha tagasi saavad. Lugus ütleb, et liit on pigem soovitanud inimestel võimalusel oodata, mitte kohe raha tagasi nõuda. Ehk saab näiteks uuel ajal reisile minna. Ta viitab, et Euroopa Liidu riikides ehk seega ka Eestis kehtib direktiiv, mis annab tarbijatele kaitse. "Kõik reisikorraldajad peavad omama tagatist, mis tõesti igapäevaselt kõigi reisijate ettemaksude summa ulatuses olemas. Tagatised on seatud pankade ja kindlustusseltside poolt ning 100 protsenti tagatud." Maakeeli öeldes - isegi kui firmal läheb väga kehvasti, siis raha reiside eest tagasi maksmiseks on olemas. "Seda ka pankrottide puhul," märgib Lugus.
