ERISAADE | Omniva pakiäri juht: pakisaatmine Eestis on kahekordistunud, Tallinna äärelinnades lisame „inimesega automaadid“
Eriolukord ja piirangud poodide tegevusele on toonud kaasa suure pakisaatmise laine, sest inimesed kasutavad e-poode ja soovivad kaupa kontaktivabalt. Pakke kohale toimetavad ettevõtted, nagu Omniva, on silmitsi uue olukorraga. Delfi „Eriolukorra erisaates“ räägib Omniva juhatuse liige Andre Veskimeister, mis probleeme on äkilised muutused pakisaatmises kaasa toonud ja kuidas ettevõte neid lahendab. Saate teada, millisest pakiautomaadist Tallinnas saaks praegu kauba kõige kiiremini kätte. Selle kevade suurim pakihitt paistab Veskimeistri sõnul olevat jalgratas. Ka räägib ta, kuidas kavatsetakse lahendada kõnekeskuse ülekoormust. Saatejuht on Raimo Poom.
Kirjutasite äsja ühimeedias pöördumise inimeste poole, seoses pakisaatmises toimunud mahtude suurenemise ja muutustega eriolukorra ajal. Mis on toimunud?
Praegu pole tegemist pole ühe fenomeniga, paljud on muutunud struktuurselt. Oluline muudatus kaubanduses on see, et kui senimaani päris suur osa meie pakkidest tulid Hiina kaubandusest, siis seoses koroonakriisiga toimunud rahvusvahelise logistikavõrgu seiskumisega on see pakivoog peaaegu ära lõppenud. Me küll teame, et kuskil on pakimäed ja ootavad ning otsivad teed Euroopasse, aga praegu on nende voog muutunud väga palju väiksemaks.
Kuid kuna meie mahud on endiselt suured, siis see tähendab, et need on asendunud kohalike pakkidega. Ja see on tore, meil on pakkide üle väga hea meel! Tõsi, kui naid palju korraga tuleb, siis on natuke raske, aga meil on iga paki üle hea meel. Oleme õnnelikud, sest meil on tööd, meil on pakke ja tulu, millega ennast majandada. Seetõttu on eil tegemist positiivse probleemiga.
Teine fenomen, mis on toimunud on Eesti või isegi pigem Tallinna sisene geograafiline probleem. Väikse vihjena võin siinkohal öeldagi, et kes tahab pakki hästi kiiresti kätte saada, siis tellige see Tallinna Viru keskuse bussiterminali pakiautomaati, sest see on praktiliselt tühi!
Mis on juhtunud on see, et töökohad on ju paljuski kesklinnas. Kuid kui vaatate praegu kesklinna pilti, siis näete, et seal ei ole inimesi. Aga meie kõige suurem pakiautomaat asub Viru keskuses, kuna seal on bussiterminal, kus tavaliselt käivad inimesed kümnete tuhandete kaupa. Praegu on seal tühjus – kus inimesed on, nad on kõik kodus. Ja meie Tallinna äärelinnade pakiautomaadid on täiesti ülekoormatud.
Sest kui enne jagunes pakiautomaatide kasutamine kesklinna ja äärelinnade vahel ehk kodu ja töökohtade asukoha vahel, siis nüüd on see nõudlus kõik liikunud äärelinnadesse.
On tekkinud naljakas olukord, et ühelt poolt meil on justkui ruumi üle ja teiselt poolt puudus. See muudatus on toimunud nii kiire ja lühikese ajaga.
Mida tähendab pakiväljastuspunkt?
Tahame imiteerida inimesega pakiautomaati niimoodi, et see kõik toimiks kontaktivabalt. See kõik toimub õues, inimene ei pea sisse minema. Õues on laud, kus inimene näitab oma SMS-iga saadud koodi. Pakk otsitakse siseruumist üles., tuuakse õue, pannakse laua peale ja ilma füüsilist kontakti omamata ja siseruumides viibimata saab paki üle anda. See on meie põhimõte – kõik pakiautomaadid asuvad õues ja tahame teha ka pakiväljastuspunktid nii, et need imiteeriks samasugust olukorda.
Millega saaks teie praeguseid pakkide mahte siiski võrrelda – kas see erineb näiteks eelmise aasta mahuga samal ajal?
See erineb väga palju nii riikide kaupa – oleme tegevad ka Lätis ja Leedus - , ja erineb tootegruppide kaupa. Ütlesin, et Hiina pakkide arv on vähenenud, aga Eesti pakkide hulk on kahekordistunud. Selle üle mul on tõesti ainult hea meel, sest see toob leiva lauale meie e-poodnikele ja muudele ettevõttetele, kes e-kaubandust kasutavad.
Kas te teate, mida inimesed tellivad? Te ei näe paki sisse, aga ehk täheldate seal muutusi?
Ütlesid õigesti. Paki sisse me ei näe ja ei tea, mida inimesed saadavad. Küll aga saan öelda, et ülivõimsalt kõige nõutum artikkel – seda me oma jaotuskeskustes näeme visuaalselt ja neid on päevas sadu - on jalgrattad! Võib öelda, et jalgratas on selle kevade hitt.
Teine muudatus ongi see, et inimesed ostavad aina suuremaid asju. Kui poed on lahti ja inimesel on vaja tolmuimejat, siis tõenäoliselt ta läheb poodi ja ostab selle. Nüüd ta ostab ka selle e-poest. Meie jaoks on läinud kaubad suuremaks, toimetame mööblit, kasvuhooneid, murutraktoreid. Kõiki selliseid asju ja nende hulk on oluliselt suurenenud.
Kas on olnud vaja juurde palgata tööjõudu?
Jah, me palkame juurde. See sõltub ka riigist, näiteks Leedu tegevuses oleme palganud märtsis juurde 120 inimest. Tõsi, seal on ka probleem selles, et Leedus on meil kõige vähem automatiseeritud sorteerimine. Eestis on meil automatiseeritud sorteerimisliin, millega me saame palju asju ära teha.
Kas kõnekeskus saab hakkama – kõnesid on palju ja liinid on koormatud. Kui palju tuleb inimestel oodata keskmiselt, enne kui liinile pääseb?
Meie füüsiline võimekus on koos partneriga teenindada 3000 kõnet ööpäevas. Oleme kogu aeg selles piiris. Kahjuks kõnede arv ületab seda 3000 piiri ja selle tõttu esineb kahjuks olukordi, kus ei pääsegi liinile. See on ka klientidele teadmiseks, et me mitte ei taha kõne vastu võtta, vaid kui te ei kuule kutsuvat tooni, siis see tähendab, et kõik meie kõnekeskuse ja partnerettevõtte liinid on hõivatud.
Aga on seda mahtu võimalik tõsta?
See on meie praeguste võimaluste maksimum. Aga selle nädala jooksul teeme interneti keskkonna minu.omniva.ee selliseks, et sealt peaks saama suurema osa vastuseid kõikidele küsimustele, mis kliendil on. Ja sealt peaks saama ka teha mõningaid selliseid toiminguid, mida enne sai teha vaid klienditeeninduses. Näiteks pakkide hoiutähtaja pikendamine postkontoris.
Saate lõpus on juttu sellest, mida saab e-kaubanduse ja pakisaatmise tuleviku kohta öelda ning Veskimeister räägib ka sellest, kuidas kriis on toonud Omnivale mõtteid, kuidas tulevikus veel laiendada pakkide kohaletoimetamise võimalusi.
