Tõnu Palm: ulatuslik koondamine on eelmise kriisi vigade kordamine: me ise võimendame kriisi
Koroonaviiruse tõttu suletud riikide ja majanduste avanemine saab olema järk-järguline ja taastumine esialgu vaevaline. Samas võime arvestada, et kõik varasemad viirused on olnud ajutise mõjuga. See tähendab, et viiruse leviku seljatamisel pöörab järsult kukkunud majandus päris ruttu korralikule kasvule. Eestis tuleb majanduslangus tänavu suurusjärgus 9 protsenti, millele järgneb samuti peagi päris ilus tõus, sest need sektorid, mis praegu on Euroopas täiesti suletud, teevad väga kiire kasvu. 2022. aastal kiireneb majanduskasv veelgi, sest lisaks valitsuse fiskaalsetele stiimulitele (sh taristu investeeringud) jõuab majandusse pensionireformi korral vähemalt osa teisest sambast väljavõetud rahast. Suure tõenäosusega läheme aasta pärast suvele vastu juba väga ilusate kasvunumbritega.
Muidugi on Eesti-suguse avatud majanduse toibumise puhul väga oluline see, kuidas taastuvad välisturud, sest sisetarbimisest üksi ei piisa. Samas on ülioluline roll ka meie ettevõtjate vastutustundlikkusel. Ärme tee 2009. aasta vigu, millele juba osa ettevõtjaid viitavad, et hakkame jõuliselt kulusid kärpima ja koondama. Kui me kõik hakkame jõuliselt kokku tõmbama, siis selle mõju majandusele on oluliselt hullem. Ka meetmete proportsionaalsuse ja strateegia osas tasub ennast võrrelda teiste Euroopa riikidega nagu Taani, Rootsi, Soome või Saksamaa. Eristumine peab olema põhjendatud, et ennast pikemas perspektiivis õigustada, sest me optimeerime ka lähiaastate tulusid.
Ettevõtjate ja riigi koostöö on ülioluline
Tööjõudu tuleb hoida mööduvas kriisis nii palju kui saab, sest inimene, kes on kaotanud töökoha, pole võimeline tarbima ja seega langevad sügavamasse miinusesse ka ettevõtjate siseturu tellimused, mis on paljudele päästerõngaks kuniks eksporditurud ebaühtlaselt taastuvad. Suure halliga, mida põhjustab töötus, kaasneb ka ettevõtjate varade hinnalangus (sh kinnisvaraturul).
Varasematest kriisikogemustest on riikidel teada, et tööpuudusest tekib lihtsasti allakäiguspiraal. See võimendab nii majanduslangust kui ka depressiivset hinnakorrektsiooni, hoides tagasi samas ka uut tõusu, kui nõudlus juba välisturgudel taastub. Kui ettevõtjad lähevad kulude järsu kärpimise teed ja suhtuvad selliselt, et küll need koondatud töötajad uuesti tagasi saadakse, siis on majanduslangus oluliselt sügavam ja valusam kõigi jaoks. Pikemaajalised kulud kasvavad tervishoiu- ja tööturumeetmete jaoks, sest remontida tuleb ka kodanike tervist. Me kõik võidame sellest, kui käitume täna teisiti kui 2009. aastal, mil paljuski võimendati ka ise majanduskriisi. Viirusest tingitud kriis on eelmisest erinev ning targalt tegutsedes möödub see kiiremini.
Osa ettevõtjaid on muidugi sundseisus ja ühe mütsiga kõiki lüüa ei saa - eriti kui rahavoog on negatiivne ja riigiabi loota pole. Seega on ettevõtjate ja riigi koostöö ülioluline ning seda rõhutavad ka teised Euroopa valitsused oma abiprogrammides. Nagu näeme, on praegu Euroopas fookuses kriisis enim mõjutatud ettevõtete päästmine ja tööturu meetmed (sh käibekapitali laenud, pangagarantiid ja palgatoetused).
Hea näide on Taani, mis lubas katta koguni 75 protsenti töötajate palgarahast tingimusel, et ettevõtted ei koonda töötajaid. Kolmekuuline palgatoetus kriisist mõjutatud ettevõtetele kestab 9. juunini, mille puhul ettevõtjate kanda jääb 25 protsenti tööjõukuludest. Taani peaminister Mette Frederiksen pöördus märtsi keskel ettevõtjate poole sõnumiga, et kui tegemist on suure käibelangusega ja äritegevus seiskub, siis on arusaadav, et töötajad saadetakse koju, kuid samas ei tohiks neid koondada.
Taani kavandab täna majanduse järk-järgulist avamist ning kuniks töötajad püsivad palgalehel, on see väiksemate kogukuludega nii ettevõtjate kui ka kogu riigi jaoks laiemalt. Töötajatel kohustati võtta välja viis puhkusepäeva või vaba päeva töölt.
2008. aasta globaalse kriisi perioodil piiras Saksamaa tööpuuduse kasvu samuti palgatoetuste abil (nn Kurzarbeit) ning see edulugu on pälvinud praegusel ajal laiemat jäljendamist. Näiteks toetavad praegu ettevõtteid palgatoetusega nii Prantsusmaa, Itaalia, Belgia ja Holland, kui neil on sissetulek oluliselt kahanenud või üldse puudub. Ka suurettevõtted ei ole täna päris erandid, kuigi keskmiselt on nad paremini valmis sellisteks muutusteks ja vajavad ennekõike Euroopas abi käibelaenude osas.
Laenuvõtmine koos sihitud toetustega on oluline osa lahendusest, kuidas tulla kriisist välja võimalikult valutult
Riigil on võimalus täna laenu võtta, kuid küsimus on selles, kuidas me seda laenu kasutame. Näiteks USA kavandab uut üle triljonidollarist laenupaketti, mis on suunatud just selle aasta probleemide lahendamisele, sest valdav osa majandusagente ootab, et järgmistel aastatel tuleb ilus majanduskasv, kui suudame vaid selle kriisiaasta üle elada.
Kui võtame laenu ja stimuleerime liialt järgmiste aastate kasvu olukorras, kus ettevõtjad ja kodanikud vajavad tööturu toetusi just täna (sh ka suurettevõtjad), siis ei ole see parim lahendus.
Laenu võtmine on praeguses olukorras selgelt õigustatud, aga esmajärgus ikka selleks, et hoida ära likviidsusriskide ülekandumine maksejõuetusteks ja pankrottideks ning selleks peaksid ka palgatoetused olema piisavad. Tarbimine moodustab majandusest 70 protsenti ja seda millegi muuga ei asenda.
Laenu tuleb kasutada sihtotstarbeliselt ja selle aasta tulekahjude kustutamiseks, et poleks vaja inimesi koondada, vaid oleks võimalus jätkata aasta teises pooles juba kasvustrateegiaga. Üldine ootus on ka teistes riikides, et alates kolmandast kvartalist hakkab majanduskasv vaikselt kosuma. Üha rohkem on näiteid riikidest, mis mõtlevad majanduste järkjärgulisele avamisele alates suvest. Milline on aga seis aasta pärast, sõltub tänastest sammudest. Tõenäoliselt on päevakorral siis uued teemad kui majanduslangus.
Kõige olulisem riigi vaates ongi praegu rakendada meetmeid selleks, et ei tuleks liiast töötuse kasvu. Ent väga palju sõltub ka ettevõtjate vastutustundlikkusest. Kui hakatakse kasumit optimeerima, siis loomulikult kasvavad töötuse numbrid suurelt ja majanduse taastumine saab olema aeglasem. Eestis võib töötus kasvada baasstsenaariumi korral 12 protsendini, optimistlik stsenaarium võiks olla 8 protsenti töötust. Võrdluseks, Saksamaa värske hinnang Ifo instituudilt näeb ette tööpuuduse kasvu Saksamaal vaid 5,9 protsenti ning seda 4,2 protsendise majanduslanguse taustal. Järgmiselt aastalt loodetakse Saksamaal juba 5,8 protsendilist SKP kasvu ning Eesti puhul võiks see olla veidi kiirem.
Loodan, et ettevõtjad kaaluvad mitu korda enne, kui koondavad väärtusliku tööjõu, mida nad kriisist taastumiseks vajavad - sõltuvalt majandusharust võib-olla juba kolmandas ja neljandas kvartalis. See on aeg tarkadeks ja läbimõeldud sammudeks. Viirus on ajutine ja olgem valmis väga heaks kasvuks järgmistel aastatel.
