GRAAFIKUD | Vaata, kuidas on inimesed kriisi ajal oma tarbimist muutnud
Et eriolukorral on olnud mõju inimeste tarbimisele, on selge. Tarbimiskäitumise põhjalikumaid analüüse saab teha tagantjärele, küll aga annavad suurte pankade kogutavad andmed juba praegu aimu, kui põhjalikult on pidanud inimesed oma rahakulutust muutma.
SEB panga andmetel on sularaha kasutus vähenenud kriisiga 25% võrra: aprilli pensionipäevadel välja võetud sularaha maht vähenes lausa 30% ja tehingute maht üle 40%. Ka kaarditehingute arv on kukkunud 30%.
Swedbanki andmetel vähenes kaardimaksete käive eriolukorrale järgnenud kolmel nädalal võrreldes mullusega ligi veerandi võrra. Samuti vähenes enam kui viiendiku võrra sularaha väljavõtmine. „See näitab, et alates märtsi keskpaigast on eratarbimiskulutused järsult langenud. Tegemist ei ole elanike tarbimisharjumise muutusega, vaid eriolukorra ja liikumispiirangutega kaasnenud sundolukorraga,” rõhutas Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Eesti majapidamiste kaardimaksed iseloomustavad ligikaudu veerandit nende kogutarbimisest. Mertsina sõnul vähenes kaardimaksete käive märtsis võrreldes eelmise aastaga kõige enam reisimisele ja majutusele. Samuti kärpisid inimesed ligi poole võrra oma kulutusi hobidele, rõivastele ja luksuskaupadele.
Samas suurenesid võrreldes möödunud aasta märtsiga oluliselt kulutused toidule (14%), tervishoiuteenustele (6%) ja elektroonikakaupadele (3%).
SEB pank tegi veelgi detailsema väljavõtte, milles on näha, kuidas inimeste tarbimine on muutunud alates veebruari eelviimasest nädalast.
Eriolukorra kehtestamise nädala andmetest on selgelt näha ostubuumi, millega inimesed valmistusid ette pikemaks kodukarantiinis viibimiseks, osutas SEB Balti kliendianalüüsi ja andmeteaduse juht Lennart Kitt. „Enim kasvasid toidupoodides ja apteekides tehtud kulutused ning alates 27. märtsist, kui läksid kinni ka kaubanduskeskused, oli näha lisaks langust ka riidepoodides tehtud kulutustes.”
Teistest sektoritest pisut varem peatasid inimesed väljaminekud reisimisele. „Selle valdkonna kulutused on nüüd pea olematud,” nentis Kitt.
„Väga huvitav oli see, et vahetult enne eriolukorra kehtestamist, umbes märtsi teisel nädalal, tõusid kulutused sisustus- ja elektroonikapoodides, mis justkui vihjab sellele, et inimesed hakkasid valmistuma kodukontorite perioodiks,” tõi Kitt välja.
Andmed näitavad tema sõnutsi, et Eesti inimesed suhtuvad koroonapandeemiasse vastutustundlikult. „Meie vastus selle väljakutsetele hõlmas kogu ühiskonda. Kaudselt tõestab seda ka järsk kukkumine meelelahutuse valdkonna kulutustes, mis toimus eriolukorra kehtestamisel.”
Kui Mertsina tõi välja, et märtsis tervishoiukulutused kasvasid, siis Kitt märkis, et aprillis on näha olulist tervishoiukulutuste vähenemist. „See viitab ära jäänud hambaravile ja korralistele visiitidele, kuid loodetavasti on tegu väga ajutise trendiga ja olukord pöördub tagasi juba lähiajal.”
