Toiduliit nõuab riigi jõulist sekkumist: juba on hakanud tekkima ringvõlgnevus, toidutootjatele ei suudeta arveid ära maksta
Ärileht esitab toiduliidu juhi Sirje Potisepa pöördumise täismahus:
Tunnustame Vabariigi Valitsuse soovi Eesti ettevõtete toimetulekut toetada tekkinud olukorras, mis võib kaasa tuua sügava majanduskriisi. Oleme omalt poolt välja töötanud ettepanekud, mis on Eesti toidutööstuse kui strateegiliselt olulise sektori jätkusuutlikkuse ja Eesti toidujulgeoleku tagamiseks kriitilise tähtsusega lähitulevikus.
Algatuseks soovime rõhutada, et kuna konkurents toiduainete müügis Eestis jääb rahvusvaheliseks, eelkõige Läti-Leedu-Poola-Soome ettevõtetega ning kui neile tekib riiklikke soodustusi juurde, siis Eesti ettevõtete konkurentsivõime alalhoiuks ja säilitamiseks peame jälgima nende riikide toetusmeetmeid ning kasutama nende riikidega võimalikult sarnaseid toetusmeetmeid.
Maksutõusu moratoorium aastateks 2020-2022 (seni arutlusel olnud plastimaks, pakendimaks, Jäätmeseadusest laiendatud tootjavastutuse lisanõuded pakendiettevõtjatele, Green Dealist tulenevad kohustused).
Vaadata tuleb makse tervikpaketina, mitte eraldi igat kaudset maksu planeerides ja hajutades sellega tähelepanu tervikpildilt ja mõjudelt toiduainete ja jookide hindadele. Nagu eespool märgitud, eelnevate aastate mastaapsed kaudsed maksutõusud gaasi-, elektri- ja kütuseaktsiisi näol, raskeveokimaksu, teekasutustasu jms näol, on väljendunud toodete lõpphindades ja viinud toiduainete hinnatõusudeni tarbijate jaoks. Toiduainete hinnatõus oleks väga koormav tarbijatele, kes on kaotanud sissetulekus või koondatud. Samuti seaks see soodsamasse seisu importtoodangu, misläbi kannataks Eesti toidutootmine. Eesti ettevõtted konkureerivad ka välisturgudel eelkõige naaberriikide ettevõtetega. Näiteks on aktsiiside langetamine oluline, sest meie aktsiide tase on juba praegu kõrgem, kui naaberriikides Lätis ja Leedus, mis mõjutab otseselt meie tööstuste konkurentsivõimet. Seepärast palume hoiduda uute kohustuste kehtestamisest ning olemasolevate tarbimismaksude tõstmisest aastatel 2020-2022.
Ühekordse plasti vähendamise direktiiv (SUP) ja Ringmajanduse strateegia
Ühekordse kasutusega plastist materjale kasututakse nii toiduga vahetult kokku puutuvate pakendite, kaitsevarustuse, meditsiinitarvikute kui ka medikamentide tootmiseks.
Ühekordse kasutusega plastist tooted on äärmiselt olulised tagamaks toiduainete toiduohutuse, hügieeni ning vältida saastumisi ja kaitsta sellega rahvatervist. Neid tooteid ei ole kerge asendada samaväärsete omadustega materjalidega.
Ühekordse kasutusega plastist tooted annavad märkimisväärse panuse viiruse Covid-19 leviku ohjeldamiseks ja meie hinnangul võib SUP rangete meetmete rakendamine muuta pandeemiaga võitluse märgatavalt keerulisemaks, sest meil ei ole sobilikke alternatiive. Samuti puudub ettevõtetel võimalus teha vajalikke investeeringuid direktiivi nõuetega vastavusse viimiseks.
Ettepanek: lükata SUP direktiivi rakendamine vähemalt aasta võrra edasi (SUP direktiiv peaks jõustuma 2021 aasta keskel). Sama ka Ringmajanduse strateegiaga ning sellest tulenevate nõuetega tootmisettevõtetele.
Tööjõud ja töötajad
Peame oluliseks, et pikendatakse Eestis töötavate välistööliste Eestis töötamise õigust kuni eriolukorra lõpuni, millele lisandub veel kaks kuud, kuid mitte kauem kui 31. juulini.
Tööjõupuuduse vähendamiseks kui loodetakse värvata kohalikke inimesi ja välistööjõu korvamiseks ettepanek - kui inimesel oleks võimalus töötu abiraha katkemiseta töötada ajutiselt mujal ettevõttes - siin tuleks leida mingi kompromiss seadusest tulenevate nõute osas. Samuti peame oluliseks mitte lasta töötul mugavalt töötu olla ning näiteks kui töötul on pakutud pidevalt tema kvalifikatsioonile vastavat tööd ja ta vastu ei võta, tuleks riigi tasandil nõudmistes karmim olla.
Pikendada rakenduvat 70%-list töötasu toetuse perioodi eriolukorra lõppemiseni s.t. kui sundkorras ettevõtete sulgemine on lõppenud. Toidutööstusse jõuab kriis hilinemisega, sest suuremates tootmistes on pikemaajaline tellimuste maht olemas ja ka varu kulude katmiseks. Samas me ei tea, milliseks kujuneb olukord eksportturgudel, kui suured on sunnitud piirangud seoses COVID-19 levikuga, kas kaubavedusid suudetakse hoida piiranguteta jms. Prognoosime, et toidutööstussektorisse jõuab langus perioodil mai-august. Kõige raskem on ettevõtetel tööjõukulude katmisega, et mitte minna koondamise teed lootuses, et mahud taastuvad.
Vähendada tööandja osa haigushüvitise maksmisel otsese koroonahaiguse ohu lõppemiseni
Toidutööstussektor on väga tööjõumahukas ning töötaja(te) haigestumine kõige suurem oht tööstuste tootmisvõimekusele. Tööstused püüavad leida võimalusi asendustööjõu värbamiseks, kuid haigushüvitise maksmine täna kehtestatud määras on oluline lisakoormus ettevõtetele. Kui tööandja ei tasu esimese 3 haiguspäeva eest, siis oleks see otsene toetus töövõtjale.
Piiride avatuna hoidmine kaubavedudele. Ekspordil on oluline roll toidutööstussektori toimetulekus. Juba täna on tootjate ekspordimahud oluliselt kahanenud, piiride sulgemine kaubavedudele seaks toidutööstused veelgi keerulisemaasse olukorda. Ühtlasi seaks ohtu tootmiseks vajaliku tooraine ning pakendite kättesaadavuse. Täiendavalt tuleb tähelepanu pöörata eksporti toetavale meetmestikule.
Eesti toiduainetööstus on töötleva tööstuse üks suurimaid sektoreid, toiduainete toodangust eksporditakse pea 35% ning oleme seisukohal, et tootmissisendid peavad olema toidutööstustele konkurentsivõimelised, andma võimaluse kasvatada eksporti ehk toidutööstused peavad olema võrdsel konkurentsipositsioonil nii sise kui välisturgudel, vastasel korral on tagasilöögid möödapääsmatud. Välisturgudel konkureerime eelkõige naaberriikide ettevõtetega. Oleme viimastel aastatel korduvalt sellele tähelepanu ka pööranud, et Eesti toidutööstuste konkurentsivõime on võrreldes naaberriikidega madalam nii sise- kui välisturgudel.
Laenuintresside puhkus 6 kuuks. Toidutööstused on teinud viimastel aastatel suuri investeeringuid tootmistehnoloogisse ja toiduohutuse tagamisse. Laenuintresside puhukus kergendaks toidutööstustel jätkata laenumaksete tasumist. Laenupuhkust võiks võimaldada kõigile ettevõtetele ajaks, mil nad on sund riikliku otsusega suletud. Survestada läbirääkimisi pankadega.
Tarneraskused, ringvõlgnevused (HoReCa sektor ja toidutootjad)
HoReCa sektori võlgnevus toidusektori ees. Horeca sektor jaguneb kaheks: avalik sektor (vanglad, kaitsevägi - varustatakse väikehulgide kaudu, koolide/lasteaedade/haiglate toitlustajad) ja erasektor (hotellid, baarid, restoranid, väikehulgid jms).
Erasektori ettevõtted on omakorda hakanud toidutööstustele saatma kirju, eriti (väike)hulgid, et seoses nende klientide võlgnevustega ei saa nemad maksta toidutootjatele. Samas on meie sektoris sisuliselt üle öö vaja läinud tohutuid käibevahendeid, et kindlustada tootmiseks vajalik tooraine, pakendid, koostisosad, muud vahendid. Ehk lumepall ringvõlgnevuste näol on juba veerema läinud ja see ei ole kindlasti mitte ainult mikro- ja väikeettevõtete probleem vaid ka suuremate, kus mahud suured ja rahalised summad suured. Avaliku sektori osa on üle kandunud praegusel hetkel jaekaubandusele, kuid olukorra normaliseerumisel kandub hangetega seotud partneritele üle, väga problemaatiline on erasektor.
Ringvõlgnevuste katmiseks ning ringettemaksu nõuete vältimiseks soovitaksime uut Kredexi siseriiklikku meedet, mille puhul oleks võimalik kiirem (võrreldes ekspordi krediidikindlustusega) ja ettevõtete jaoks väiksema bürokraatiaga taotlemine Eesti ettevõtetele. Luua uus tarnija- ja ostjakrediidi kindlustuse meede Eesti ettevõtete omavaheliste tehingute tagamiseks (ehk mõlema majandustegevus toimub Eestis) ja tehingud on ka hästi jälgitavad riiklikes andmekogudes ja reaalajas.
Isikukaitsevahendid ja desovahendid
Toiduohutuse tagamine on ülioluline ning sellega seoses isikukaitsevahendite (IKV) (maskid, kitlid, kindad, põlled, sussid, desinfitseerimisvahendid) olemasolu. Hetkel on vajalikud varud veel olemas, kuid probleem tekib, kui pandeemia kestab väga pikka aega ja seoses sellega tekivad tarneaugud vajalikele toiduohutust tagavatele vahenditele. Vajalik riigi poolt leida võimalusi kaitsevahendite ühishankimiseks, mis sobivad ka toiduainetööstuse standarditele ja mida saaks meie sektor osta. Tänaseks on IKV-dest saanud äriobjektid, kus puudub ülevaade toodete tegelikust kvaliteedist ning kus hinnatõusud on olnud järsud.
Kredexi, MES ja EASi kriisimeetmed
KredExi juba juurutatud kriisimeetmete rakendamine läbi pankade on liialt kõrgete protsentidega, mistõttu vajalik on kokkulepe pankadega nende tingimuste pehmendamise osas.
Ringvõlgnevuste katmiseks ning ringettemaksu nõuete vältimiseks soovitaksime uut Kredexi siseriiklikku krediidikindlustuse meedet (vt punkt 10).
PRIA toetuste ja kohustustega seonduv
Kui tulenevalt viirusest, pandeemia tagajärjel, ei suudeta täita kohustusi ettevõtete poolt, toetustega läbiviidavaid tegevusi ei toimu - tuleks leida lahendus, kuidas edasi toimida.
