Peeter Koppel: kriis võib tuua innovatsioonipuhangu
Hetke tervishoiukriis on selgelt traagiline. Pole veel ei vaktsiini ega ravimit. Jah, erinevad infokillud viitavad sellele, et Gilead Sciences Inc. ravim remdesivir on andnud Chicago haiglas (keeruliste) patsientide ravimisel positiivseid tulemusi. Samas tuleb nentida, et kriisiolukorras suudetakse sageli ressursse ümber suunata nii, et kriisi mõjusid oluliselt leevendada. Hetkel nähakse majanduse tööshoidmise/taaskäivitamise eeldusena masstestimist. Tehnoloogia on olemas, kuid see peab muutuma ka massiliselt kättesaadavaks. Kas see on realistlik? Tõenäoliselt on.
Huvitav näide on siinkohal Teine Maailmasõda, mida muidu näitena kasutada ei tahaks. Nimelt kasvas relvade tootmine Ühendriikides (ca kolme aasta jooksul) eksponentsiaalselt.
Eksponentsiaalne kasv on miski, mida tavakontekstis on raske hoomata. Alguse aeglus muutub ühel hetkel hoomamatult kiireks kasvuks. Heaks illustratsiooniks on siin muistend India kuningast, kes oli malemängust nii vaimustuses, et lubas selle leiutajale mida iganes too soovib. Leiutaja ütles, et soovib esimesele malelaua ruudule ühte, teisele kahte, kolmandale nelja riisitera - kuni 64nda ruuduni välja. Kuningas oli iga järgneva ruudu riisiterade arvu kahekordistamisega nõus ning imestas, et leiutaja nii vähe tahab. Nädal hiljem teatati kuningale, et leiutajale võlgnetakse 18 kvintiljonit riisitera - ehk piisavalt kogu planeedi katmiseks. Leiutaja paraku hukati.
Seega kriisi tõsidus võib potentsiaalselt kaasa tuua proportsionaalse innovatsioonipuhangu, kuna katsete arv kasvab. Rääkimata sellest, et olemasolev kasulik tehnoloogia skaleeritakse odavaks ja massiliseks mahus, mis veel praegu võib tunduda võimatu.
