Kriisis pingutamine võib lõppeda krahhiga. Kuidas seda vältida?

Kui kriisiolukord kestab kaua ning inimene oma vajadusi ja võimeid kuritarvitab, võib see kaasa tuua tõsiseid vaimse ja füüsilise tervise probleeme. Tööandja peaks selliseid olukordi ennetama ning juhid soodustama rääkimise ja jagamise kultuuri, soovitab Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühing.

Kriisiolukord vallandab kehas stressireaktsiooni, mis lubab inimesel enda tegelikke võimeid ja vajadusi eriates ohuolukorraga toime tulla.

Lühiajalise pingeseisundi möödudes saab inimene puhata ja taastuda. Pikemat aega kestev iseenese vajaduste ja võimete kuritarvitamine kurnab organismi. Töövõime alanemine või kadu saabub tavaliselt peale keerulise aja möödumist ning võib kaasa tuua tõsiseid vaimse või füüsilise tervise probleeme.

Kriisiolukordades on töötajatele iseloomulik panustada maksimaalselt, kuid puhata pigem vähe, nõnda et neile endile kui teistele kõrval võib tunduda, et nad saavad suurepäraselt hakkama ja ei vaja milleski abi.

Ülekoormusele järgneb läbipõlemine, mis võib väljenduda näiteks vältiva käitumisena. Vältimine on aga sageli ligihiiliva või allasurutud trauma sümptom. Soovitame pöörata tähelepanu töötajatele, sh juhtidele, kellel on „liiga kiire” või kes „ei jõua” kohtumistele.

Heaks lahenduseks varaste läbipõlemis- või ohusümptomite märkamisele on rääkimise või jagamise kultuuri soodustamine juhi poolt, mis aitab tuua välja inimlikud tunded, dilemmad ja abivajaduse.