Tallink: LHV panga juhid valetasid avalikkusele, pank saanuks võimaluse firma üle võtta

Tallink grupp avalikustas sel nädalal palju segadust tekitanud LHV laenupakkumise tingimused, näitamakas, et pank on käitunud ebaeetiliselt.

Delfi avaldab Tallinki kirjelduse olukorrast täismahus.

AS Tallink Grupp selgitus ja meedias levitatud faktide korrektuur AS LHV Varahaldus, AS LHV Pank ja Novalpina Capital laenupakkumise kohta

AS Tallink Grupp on tänase kriisi vältel pidanud laenuläbirääkimisi mitmete partneritega. Börsifirmale kohaselt on läbirääkimised toimunud konfidentsiaalselt ning otsustest teavitamist kavandati samuti börsireeglitest lähtuvalt ning tavapärast äripraktikat järgides. Tallink ei pea õigeks arutada avalikkuse ees oma juhtimisotsuseid ega talle tehtud erinvate pakkumiste sisu. Esmakordselt meie tegevuse ajaloos aga, otsustas üks laenupakkuja, LHV, sel korral 16.aprillil kell 16.49 teavitada läbi uudisteagentuuri BNS, et on teinud Tallinkile finantseerimispakkumise ning alustada seeläbi pakkumise teemalist arutelu Eesti meedias ja avalikkuses. Sellele eelnevalt oli Tallink Grupp AS kell 16.31 samal päeval andnud pakkumisele kirjalikult eitava vastuse. Laenupakkumise avalik debatt ei olnud Tallink Grupi kavandatud, kuid kuna temaatikat on tänaseks meedias põhjalikult kajastatud, enamasti mitte kõiki pakkumisega seotud fakte korrektselt esile tuues ning seeläbi kahjustades Tallink Grupi mainet, peame ainuõigeks avalikustada tehtud pakkumise tingimused ning neid ka kommenteerida.

Reedel, 17. aprillil antud intervjuudes avaldasid nii LHV Grupi nõukogu esimees Rain Lõhmus kui LHV Grupi juhatuse esimees Madis Toomsalu meie kontsernile tehtud pakkumise detaile, kuid seda tehti osaliselt ning kohati faktiliselt ebakorrektselt.

Tulenevalt avalikkusele ebatäpse informatsiooni esitamisest, on AS Tallink Grupp otsustanud seletada lahti tehtud pakkumise sisu, mille on LHV Varahalduse ja LHV Panga poolt allkirjastanud Madis Toomsalu ning Novalpina Capitali poolt Stefan Kowski ja Tallinkile edastanud Novalpina Capitali esindaja Kristjan Piilmann.

17.aprilli õhtul eetris olnud Eesti Rahvusringhäälingu uudistesaate „Aktuaalne kaamera“ reporter sõnas, et Rain Lõhmuse sõnul oli tegemist „Igati mõistliku laenupakkumisega mille intress jääb 5-10% vahele“. Sama väite oli Rain Lõhmus esitanud samal päeval Vikerraadio saates Uudis+.

17.aprillil väitis LHV Grupp nõukogu esimees Rain Lõhmus antud intervjuudes, et peale laenu konverteerimist aktsiateks jääks pakkujate osalus väiksemaks kui AS Tallink Grupp tänase suurima aktsionäri osalus. See väide ei vasta tõele ning ei ole kooskõlas tehtud pakkumisega.

17.aprillil väitis LHV Grupp juhatuse esimees Madis Toomsalu erinevatele meediakanalitele antud intervjuudes, et „sisuliselt on tegu tagamata laenuga. Selliste laenude riskitase on kõrgem, eriti arvestades nende mitteamortiseerumist ja sisulist allutatust ülejäänud laenudele,» selgitas ta. Tehtud pakkumise nimetamine tagamata laenuks ei vasta samuti tõele ega ole kooskõlas tehtud pakkumisega.

Ülaltoodust lähtuvalt peame vajalikuks avalikustada AS LHV Varahalduse, AS LHV Panga ja Novalpina Capital laenupakkumise põhipunktid koos Tallink Grupi selgitustega.

• Pakkumine on tehtud laenusummale kuni 200 000 000 EUR;
• Laenupakkumine on tähtajaga kuni 4 aastat;
• Laen on võimalik tagasi maksta korraga tähtaja saabumisel;
• Laenu on võimalik tagasi maksta varem, alates üks aasta peale laenulepingu sõlmimist. Varasemal lõpetamisel kui neli aastat rakendub lisatasu 2%;
  Selgitus: 200m EUR laenu korral lisatasu 4 miljonit eurot.
• Intress 6% aastas ning täiendavalt +2% aastas kapitaliseeritud osalt;
  Selgitus: 200m EUR laenu korral vähemalt 16 miljonit eurot aastas ning kokku rohkem kui 64 miljonit eurot 4 aasta peale. „Rohkem kui“ on tingitud kapitaliseeritud intressikulu kumulatiivsest muutusest.
• Lepingu sõlmimise tasu 3,5%;
  Selgitus: 200m EUR laenu korral 7 miljonit eurot.
• Optsioon konverteerida laenu põhiosa aktsiateks, aktsia osakaalu lahustumise kaitsega täiendavate kapitalimahutuste korral, pakkumise tegemise või lepingu sõlmimise päeva aktsiahinnaga -10%.
  Selgitus: Pakkumise tegemise päeval oli Nasdaq Tallinna börsil AS Tallink Grupp aktsia sulgemishind 0,666EUR.
  -10% teeb hinnaks 0,5994EUR. 200 000 000EUR konverteerimise korral tähendab see 333 667 000 lihtaktsiat. AS Tallink Grupil on täna börsil noteeritud 669 882 040 aktsiat.
  Aktsiaoptsiooni kasutamise järel kujunenuks pakkujate aktsiaosaluseks 33,2%.
  17.aprilli seisuga on LHV pensionifondidel avalikest andmetest lähtuvalt 9 904 158 AS Tallink Grupp aktsiat. Kokku kujuneks optsiooni rakendudes aktsiaomandiks 34,2%.
  AS Tallink Grupp tänase suurima aktsionäri AS Infortar aktsiaomandi suuruseks kujuneks peale eelpool toodut 26,2%.
  Võimalus kasutada optsiooni ning konverteerida laen osaluseks laenuandja äranägemisel. Optsiooni rakendamise võimalust fondi soovi korral , pakkumise osana, kinnitas AS LHV Grupp nõukogu esimees Rain Lõhmus 17.aprilli Eesti Rahvusringhäälingu Vikerraadio saates Uudis+.
• Tagatised: Esimese järjekorra pandid kogu Tallinki olemasolevale materiaalsele varale. Täiendavad tagatised täpsustatakse läbirääkimistel.
  Selgitus: AS Tallink Grupp varade maht tänase seisuga on ca 1,5 miljardit eurot. Lisaks on pakkumises viidatud täiendavate garantiide vajadusele.
• Nõukogu koosseisus proportsionaalne esindatus vähemuse kaitseõigusega;
  Selgitus: Soovitakse saada vetoõigus teatud küsimuste otsustamisel kontserni nõukogus.

AS Tallink Grupp hinnangul ei kaitse tehtud pakkumine AS Tallink Grupi, üle 11 000 aktsionäri, kontserni ligikaudu 7300 töötaja, 6800 koostööpartneri ning nende töötajate ja Eesti riigi strateegilisi huve. Ka oleks LHV ja Novalpina seatud tingimuste täitmine nõudnud nõusolekute saamist teatud seltsi võlausaldajatelt varasemalt sõlmitud lepingute alusel, mida LHV ja Novalpina antud kahepäevane tähtaeg tingimuste aktsepteerimiseks ei oleks võimaldanud.

Märkus: AS Tallink Grupp ei pea heaks tavaks kõnealuste tingimuste avalikustamist, kuid peame vajalikuks selle pretsedenditu sammu astumist, seoses LHV poolse finantseerimisettepaneku meedias avalikustamise järgselt levima hakanud valeväidete ning mitte täielikult avaldatud tingimuste tõttu valearusaamade vältimiseks.

Vaata laenupakkumise lühibriifi:

LHV: Tallinki tõlgendus on tehtud läbirääkimisvõimalusi arvestamata

LHV kommunikatsioonijuht Priit Rum selgitab omalt poolt Tallinkile tehtud pakkumist, kuna viimane avalikustas pakkumise dokumendi ja andis oma kommentaarid.

Kui BNS saatis meile neljapäeva hommikul küsimused erinevate riigipoolsete strateegiliste investeeringute kohta ja maksumaksja abist suurettevõtetele, ei näinud me vajadust ajakirjanikele vastamata jätta, et Tallinkil on lisaks riigipoolsele võimalikule pakkumisele ka turult rahastuse saamise võimalused ja et oleme ka omapoolse pakkumise teinud, rääkis Rum. Oleme pensionifondide investeerimisotsuseid ka varem avalikkuse ja pensionikogujatega jaganud, lisas ta.

Rain Lõhmus ütles, et intress on viis kuni kümme protsenti ja selles osas Tallinki teates valeväidet pole. Kui tasu jagada ära nelja aasta peale, siis tulebki intressitase viie ja kümne protsendi vahele.

LHV jääb selle juurde, et sisuliselt on tegemist tagamata laenuga.

Tagatiste pool on sõnastatud, et tagatiseks on kõik saadaolevad varad. See tähendab, et ülejäänud laenude järgsed vabad tagatised. Arvestades suurema osa põhivarade pantimist olemasolevate laenude katteks ning 200-miljonilise laenusumma suurust, oleks tegemist olnud sisuliselt tagamata laenuga, lausus Rum.

Ülevõtmise pool on sisuliselt vale, sest isegi sedasi kokku arvutades ei saa kedagi üle võtta, rääkis ta. Kogu optsioonide pool oli sõnastatud piisavalt üldiselt, et läbirääkimistel lepitakse see täpsemalt kokku.

„Eesmärgiks oli täesti puhas finantseerimistehing, kus kõrgema riski tõttu on tootluse üks osa õigus omandada aktsiaid,“ rääkis Rum. „Eesmärgiks ei olnud omandada aktsiaid ega ettevõtet üle võtta, vaid üks võimaliku tootluse suurendamise vahend.“

„Konkreetseid osaluste suurusi ei ole korrektne välja arvutada, kuna võimalike optsioonide suurus oli nagu teisedki pakkumise punktid läbirääkimistele avatud,“ lausus Rum. Kümne protsendine allahindlus aktsia suhtes oli õige, kuid pakkumises puudusid optsioonide realiseerimise aeg, konverteeritavate aktsiate arv ja alusvara hinna määramise periood. Seetõttu on Tallinki poolt tehtud arvutused sellised, et näidata rahastuspakkumist võimalikult kahjulikuna, lisas ta. „Samuti ei olnud juttu, kas optsiooni saab rakendada laenuperioodi jooksul või ainult lõpus.“

Tehtud pakkumine oli vaid raamistiku pakkumine, et saada läbirääkimiste laua taha, lausus ta.