Riigi suurim sektor tegi valitsusele ettepaneku, mis leevendaks kriisi mõju oluliselt
Teenusmajanduse Koda tegi valitsusele ettepaneku peatada sotsiaalmaksukohustus vähemalt kolmeks kuuks.
Juhatuse esimehe Jaan Pillesaare allkirja kandvas kirjas soovib koda, et valitsus arvestaks sotsiaalmaksu laiapõhjalist peatamist või vähendamist järgmiste täiendavate majandusmeetmete paketis ning teises lisaeelarves.
Koda märgib pöördumises, et statistikaameti andmetel oli 2019. aastal Eesti teenusmajandussektoris hõivatud 457 300 inimest, millega ollakse on konkurentsitult riigi suurim tööandja ja maksumaksja. Sektor erineb ülejäänud majandusest eeskätt selle poolest, et tema kulubaasist moodustavad kõige suurema osa tööjõukulud ja tööjõumaksud.
Koja liikmete seas läbiviidud küsitlusest ilmneb, et teenusettevõtete kõige tõsisem probleem tänases kriisis on kiire vabade rahaliste vahendite vähenemine ning kriisi üleelamise kõige olulisema meetmena tõid liikmed välja sotsiaalmaksukohustuse peatamine vähemalt kolmeks kuuks.
„On selge, et riigi suurima töötajate arvuga majandusvaldkonna toetamine kriisis annab suurima efekti lähiajal kiiresti kasvava tööpuuduse piiramisele ja tänu töökohtade säilimisele tagab kõige paremini pikaajalise maksulaekumiste jätkusuutlikkuse,“ märgib koda.
Küsitluse tulemused näitavad ka, et suurem osa teenusettevõtteid prognoosivad tõsisemaks kriisiajaks saabuvat sügist, kuna üldine vaba raha ja tarbijausalduse kahanemine ning tarneahelate katkemisest tingitud kahjud jõuavad nende ettevõteteni viitega.
Koda märgib, et sotsiaalmaksu peatamise meetme eeliseks riigile on, et toetatakse kõige enam ausalt makse maksvaid ja jätkusuutlikke ettevõtteid ning toetus kandub otseselt üle muidu koondamisele minevatele töötajaile, kes oma tarbimisega sisemaist nõudlust ülal hoida aitavad.
Teenusmajanduse Koda möönab, et tööjõumaksude vähendamise meetme mõju riigi kassavoole on sarnaselt iga investeeringuga lühiajaliselt negatiivne, kuid pikaajaliselt vähendab kõige tõhusamalt kriisi mõju riigi sisemajanduse kogutoodangule. „Tegemist ei ole riigilt tagastamata abi küsimisega, vaid riigi investeeringuga oluliste töökohtade ja maksumaksjate säilimisse,“ kinnitab koda kirjas.
Rahandusministeeriumi pressiteenistusest kinnitati Ärilehele täna, et ettepanekut ministeeriumis arutatud ei ole ja seda meedet pole abipaketi osana ka kaalutud.
13. märtsil Äripäeva raadios esinedes ütles rahandusminister Martin Helme, et laual rida maksukärpeid, nagu elektri-, gaasi- ja kütuseaktsiisi langetamine, samuti kaalutakse käibemaksu ja sotsiaalmaksu alandamist.
19. märtsil ütles rahandusminister Delfi eriolukorra saates, et valitsus jätkab arutelu erinevate maksumuudatuste osas, kas teha teatud sektoritele maksumoratoorium.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder ütles, et praeguses olukorras oleksid sotsiaalmaksu peatamisel karmid tagajärjed.
"Sotsiaalmaks on sihtotstarbeline maks, millest laekuv raha läheb tervishoidu ja pensionite maksmiseks," lausus Keskerakonda kuuluv Mölder. "Praeguses eriolukorras on märkimisväärselt suurenenud kulutused tervishoiu valdkonnas ja rahastuse vähendamine ei tule kõne allagi. Samuti oleks vastutustundetu hakata kärpima pensione, mis alates 1. aprillist erakorraliselt tõusid."
Nii suure maksuerandi tegemine ühele sektorile oleks Mõldri sõnul ebaproportsionaalselt suur. Tema sõnul pakub teenusmajandussektorile leevendust Eesti Töötukassa pakutav tööturuteenus vähenenud töötasu toetamiseks, mille kogumaht on 250 miljonit eurot.
Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis. Sotsiaalmaksuga maksustatakse aktiivsest tegevusest (töötamisest, ettevõtlusest) saadud tulu.
Sotsiaalmaksu määr on 33%. 2020. aastal on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 540 eurot, s.t sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on tööandja jaoks 178,20 eurot kuus.
