Elektritõuks – kes üldse ja kus sellega sõita tohib

Eeloleval suvel planeerib riik liiklusseadust uuendada. Räägime olulisest, mis puudutab elektritõuksiga liikujaid.

Nimetust elektriline tõukeratas kehtivast seadusest ei leia. Kasutatakse terminit kergliikur. Selle nimetuse alla mahuvad ühe inimese vedamiseks ette nähtud elektri jõul liikuvad sõidukid, mille mootori suurim püsi-nimivõimsus ei ületa 1 kW ja valmistajakiirus ei ületa 25 km/t. Kergliikurite alla liigituvad elektrilised tõukerattad, elektrilised rulad, elektrilised üksrattad ja tasakaaluliikurid.

Kus tohib sõita?

Kergliikuriga tohib sõita pea kõikjal kus jalgrattagagi: jalgrattarajal, jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel (rahva keeli kergliiklusteel). Erinevalt jalgratturist võivad kergliikurid liikuda ka jalg- ja kõnniteel. Kui neid teid pole, võib liikuda sõidutee parema ääre lähedal või teepeenral.

Jalakäija vahetus läheduses peab kergliikuriga sõitma jalakäija tavakiirusega, olema tähelepanelik ja vältima ohuolukordade tekkimist. Sõidu lõpetamisel või peatumisel tuleb sõiduk parkida ohutusse kohta nii, et see ei takistaks teisi liiklejaid. Kohustuslik on jätta möödujatele vähemalt 1,5 meetrit vaba ruumi.

Tee andmise kohustus

Sõidutee ületamiseks peab kergliikuri juht vähendama kiirust ja ületama sõidutee jalakäija tavakiirusega. Kergliikuri juhil ei ole sarnaselt jalgratturile sõiduteed ületades sõidukite ees eesõigust, kui ta teeb seda ülekäigurajal sõites, välja arvatud juhul, kui ta ületab sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Kergliikurijuhil on soovitatav ületada sõidutee jalakäijana kõndides. Kiirust tuleb vähendada ka piiratud nähtavusega kohtades, näiteks hoovide väljasõitudel ja kõrgete aedadega või pimedatel tänavanurkadel. Teed tuleb anda peatusest trammile või bussile minevatele ja tulevatele jalakäijatele.

Kes tohib kergliikuriga sõita?

Liiklusseadus ei sea vanusepiiri kergliikuriga liikumisel õuealal, jalgrattateel ja kergliiklusteel. Piirangud kehtivad liiklemisel sõiduteel, st sõidutee osaks oleval jalgrattarajal, kuna sõidutee autodele ette nähtud osale kergliikureid nagunii ei lubata.

10–15-aastasel lapsel peab sõiduteel sõitmiseks olema jalgrattaluba või juhtimisõigus lubatud liiklusregistris. Alla 16-aastane peab kergliikuriga liigeldes alati kiivrit kandma. Vanema või muu täiskasvanu järelevalve all võib sõiduteel kergliikurit juhtida ka 8- ja 9-aastane laps. 16-aastased ja vanemad kergliikuritega sõitmisel juhtimisõigust tõestama ei pea.

Sõida alati üksi, kanna kiivrit, tunne liiklusreegleid ja ole teiste liiklejate vastu viisakas.

Nõuded kergliikurile

Kergliikuril peab olema töökorras pidur, signaalkell (välja arvatud juhtrauata kergliikuritel: tasakaaluliikur, üksratas, elektrirula), ees valge, taga punane ja külgedel kollane või valge helkur või tuli (välja arvatud juhtrauata liikurid). Tasakaaluliikuril peab olema iseeneslikku liikumist takistav seade. Pimedal ajal ja halva nähtavuse korral peab kasutama tulesid. Tulesid on soovitatav kasutada ka valgel ajal sõites, sedasi on kergliikur teistele liiklejatele paremini ja kaugemalt märgatav.

Seadusemuudatus renditõuksidele erinõudeid ei kehtesta

Seadusemuudatused kehtivad ühtmoodi kõigile, nii renditeenuse kasutajale kui ka isikliku tõuksiga liikuvale inimesele. Renditõukside tegevuse täiendav reguleerimine on jäetud teenusepakkujatele ja kohalikele omavalitsustele.

Pikem ülevaade seadusemuudatustest ja nende mõjust on kättesaadav blogis.