Eesti on koroonakriisis raskustes ettevõtete toetuseks rakendanud töötukassa abi ning massiliste koondamiste ära hoidmiseks maksab riik kinni 70% töötaja palgast. Hüvitise saamiseks peab tööandja vastama vähemalt kahele punktile kolmest tingimusest: ettevõtte käive peab olema langenud vähemalt 30 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga; ei ole vähemalt 30 protsendile töötajatest tööd anda; töötajate palka on vähemalt 30 protsenti langetatud.

Skandinaavia riigid toetavad oma inimesi samuti ning pakuvad palgatoetust, kuid töötasu toetuse saamiseks vähendama ei pea.

Eks Põhjala riigid on meist oluliselt rikkamad, aga võimalik, et põhjus on ka tugevates ametiühingutes.

Ühe anonüümsust palunud Soome ettevõtja sõnutsi tahaksid osad ettevõtjad kindlasti ka Soomes võimalusel palka kärpida, kuid see ei ole põhjanaabrite juures kombeks: palka kas makstakse täis mahus või ei maksta üldse.

20. märtsil kinnitas Soome valitsus ettevõtjatele 15 miljardi euro mahus erinevaid meetmeid hõlmava majanduspaketi. Selles sisaldub ka palgakompensatsioon.

Soomes on sundpuhkusele saadetud umbes 100 000 töötajat ning nendele maksab kompensatsiooni rahvuspensioniamet KELA.

Rootsi saatkonna I sekretär Linda Nilsson kinnitab, et palgakärpe nõuet Rootsis ei ole ning töötajal säilib palgast enam kui 90%, palgalagi on 44 000 Rootsi krooni (4046 eurot) kuus. Riigi osa palgakuludest on kokkulepetega suurenenud algsest kolmandikust kolmveerandini.

Nilssoni sõnul võib töötaja tööaega vähendada 20%, 40% või 60%, samas kui tema töötasu säilib vähemalt 90% ulatuses. Kui palju töötaja palk väheneb, sõltub tööaja vähenemisest ning võib olla kas 4%,6% või 7,5%. Ehk tööaja 60% vähenemise korral kaotab töötaja palgast 7,5%.

Toetust saab ettevõte palgakuludeks maksimaalselt pool aastat, mida on Nilssoni sõnul võimalik veel kolmeks kuuks pikendada.

Taanis kompensatsiooni saaja tööd teha ei või

Taani tööministeeriumi esindaja Nikolaj Vægter Damholt selgitab, et 15. märtsil sõlmis valitsus kolmepoolse palga kompenseerimise kokkuleppe, mille eesmärk on töötaja palga säilitamine. Toetust saavad ettevõtted, kes peaksid muidu oma töötajate palka kärpima vähemalt 30% või enam kui 50 töötajaga ettevõtted. 30. märtsil kokkulepet täiendati ning riigipoolse maksimaalse kompensatsiooni mahtu tõsteti. Taani maksab täiskohaga töötaja palgast 75%, kuid maksimaalselt 30 000 Taani krooni (4022 eurot) kuus. Ülejäänud 25% maksab tööandja.

Tunnipalgaga töötjatel võib riigi kompensatsioon ulatuda 90%ni.

Taanis on samuti tingimuseks, et kompensatsiooni saanud töötajat ei tohi koondada ajal, mille eest töötasu kompensatsiooni makstakse.

Ja kui riik maksab kompensatsiooni, siis töötaja tööd teha ei tohi ning tööandja peab ta aktiivsest töötegemisest eemal hoidma. Need, kellele palgakompensatsiooni ei maksta, võivad tööl käia.

Kompensatsiooniskeemi kasutavad töötajad peavad kasutama ka viis päeva puhkust. Kui kasutamata puhkust selles mahus ei ole, peab selles ulatuses võtma palgata puhkust või puhkama järgmise aasta arvelt ette.

Miks Eesti palgakärpe on eelduseks seadnud?

Valitsusele saadetud küsimusele laekub lõpuks sotsiaalministeeriumi tööala asekantsleri Sten Andreas Ehrlichi napp vastus: „Palgakärbe on üks kolmest tingimusest, kusjuures tuleb palgatoetuse saamiseks täita kolmest tingimusest kaks. Sarnane tingimus on ka teistest Euroopa riikides samalaadsete meetmete puhul".

Töötukassast selgitati, et meetme disainimisel peeti silmas selle lihtsust, sest eesmärk oli selle võimalikult kiire rakendamine. Sestap oli mõistlik kasutada asju, mis seaduses olemas - mistõttu võetigi appi TLS § 35 ja § 37. „Hüvitise saamiseks on jäätud tööandjale ka nö „ruumi" - ta peab vastama kahele kriteeriumile kolmest. Seega ei ole palgakärbe kohustuslik tingimus. Palgakärbe on tingimusena sees ka paljudes teistes riikides," kommenteeris töötukassa pressiteenistus.