Riigilt küsib raha ka üks turismisektori alaliik, mis tavaliselt avalikkuse tähelepanu alla väga ei satu

Eelmise nädala kolmapäeval pöördus valitsuse poole 150 000 euro suuruse toetuse küsimiseks rannalaevanduse sektor, kus kõige kiirem hooaeg on tavaliselt maikuust septembrini. Sel aastal on aga selles valdkonnas tegutsevate ettevõtete sissetulekute teenimise võimalused koroonapandeemiast põhjustatud olukorra tõttu väga ahtaks jäänud.

„Mere- ja rannikuturism on Euroopa suurim turismi alasektor, olulisim merega seotud majandusharu ja majanduslik võtmetegur paljudes rannikupiirkondades ning saartel,” märgivad rannalaevanduse sektoris tegutsevate ettevõtete Mereklubi OÜ, Spinnaker OÜ ja Ujukoma OÜ esindajad 15. aprilli kirjas valitsusele.

Nad märgivad, et olukorras, kus Eesti on oma 4000-kilomeetrise rannajoone ja kümnete saartega mereriik ja maailmamere laevandustonnaazi toomine Eesti lipu alla on majanduslikult vajalik, loob mereriigi kuvandi ning jätkusuutlikkuse just rannalaevandus, väikesadamad, rannakülade ja saarte elu püsimajäämine.

Transpordivahendid nii saarteelanikele kui turistidele

„Rannalaevanduse ettevõtted täidavad siinjuures kahte funktsiooni, olles a) transpordivahendid ranna- ja saarerahva hüvanguks ning b) pakkudes huvireisidega lisandväärtust rannikuäärsete sihtkohtade atraktiivsemaks muutmiseks (Tallinn, Tartu, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu),” märgivad sektoris tegutsevad ettevõtted.

Nad tõdevad, et Eesti rannikuvetes kommertsliine opereerivad laevafirmad sõltuvad otseselt ja ainult turismisektorist, mille põhihooaeg on maikuust septembrini. „Laevandusettevõtete peamine püsikulu on laevade säilitamine majandustegevuse kadumise tingimustes,” ütlevad valitsuse poole pöördunud rannalaevanduse ettevõtted.

Seoses sellega paluvad nad riigilt otsetoetuse võimalust, et laevad oleksid sõiduvalmis juhul kui hakatakse lubama suuremate gruppide kogunemisi ja samuti oleksid laevad olemas ka reservis riigilaevade rikete korral.

Selleks, et hoida mehitamata laevu sadamas ja oodata piirangute vabanemist ning olla elus ka järgmisel kevadel, vajab erarannalaevastik ligikaudu 150 000 eurot. Pöördumisele allakirjuanud ettevõtted on lisanud ka täpsemad kalkulatsioonid, mille alusel see summa on saadud.

Küsivad 25 000 kuni 50 000 eurot ettevõtte kohta

Selle järgi on küsib Mereklubi OÜ sadama-, kindlustus- ja ülevaatuskulude katteks riigilt 50 102 eurot, Spinnaker OÜ samade kulude katteks 26 995 eurot ning Ujukoma OÜ sadama- ja ülevaatuskulude katteks 35 538 eurot. Teistele sektoris tegutsevate ettevõtetele küsitakse 35 000 eurot.

Ettevõtjate sõnul lisandub kõigile summadele käibemaks ning need summad ei sisalda ühtegi liisingmakset ega tööjõukulu. „Teie toetus on meile oluline!” rõhutavad rannalaevandusettevõtted oma pöördumise lõpus valitsusele.

Riigikantselei edastas erarannalaevafirmade 15. aprilli kirja reedel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile vastamiseks.