Märtsikuu eest on ettevõtetel tasumata 65 miljoni eest makse, "kaduma" on läinud 4000 ettevõtet
Täna hommikuks oli maksu- ja tolliametile esitatud TSD-de (tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonide) põhjal märtsikuu tööjõumaksude kohustus kokku 459 miljonit eurot, millest tasutud on 85,9% ehk 394 miljonit eurot. Tasumata oli 65 miljonit eurot. Seda, kui palju aasta lõpuks võib tööjõumakse igakuiselt alalaekuda, maksu- ja tolliamet prognoosida ei oska ega taha.
„Me oleme võtnud selle seisukoha, et tagada võimalikult kõrge maksulaekumine ja see, et meie toetavad meetmed oleksid võimalikult paindlikud. Me ei tegele maksulaekumise prognoosimisega,” rõhutas maksu- ja tolliameti juht Valdur Laid. Ka ütles ta, et märtsikuu ja poole aprillikuu andmete põhjal oleks praegu ka pea võimatu nii kaugeleulatuvaid prognoose teha.
Viimase kolme kuu jooksul on kasvanud ettevõtete arv, kes on jätnud deklareeritud maksud tasumata – kui jaanuaris tasus 97,7% ettevõtjaid deklareeritud maksud õigeaegselt, siis märtsis tegi seda vaid 83% ettevõtetest. Ka on veebruarikuuga võrreldes jätnud tulud deklareerimata 4000 ettevõtet, neist 100 puhul on tegu võrdlemisi oluliste ettevõtetega, kuna nende poolt eelmisel kuul deklareeritud tööjõumaksud küündisid üle 10 000 euro.
Kõige raskem olukord majutuses ja toitlustuses
Sektorite kaupa vaadates oli märtsis kõige keerulisem olukord majutus- ja toitlustussektoris, kus on tasumata 70% deklareeritud maksudest. Haldus- ja abitegevuste sektoris jäi märtsikuu tööjõumaksudest tasumata 29%, info ja side sektoris ning ehituses mõlemas viiendik deklareeritud maksudest. Maakondadest on kõige enam tasumata tööjõumakse Saare maakonnas (18%) ning Jõgeva ja Lääne maakonnas (mõlemas 16%). Pärnu maakonnas on tasumata 15% kohustustest.
Ettevõtted asusid märtsis ka töötajate arvu vähendama – võrreldes eelmise kuuga oli märtsis kokku 5300 töökohta vähem. Majutuse ja toitlustuse sektoris vähenes töökohtade arv ligi 4% ehk 1000 võrra. Töötlevas tööstuses on pea 1000 töökohta vähem (-1%) ja ehituses 950 töökohta vähem (-2%). Kunstis ja meelelahutuses kadus kuu ajaga 560 töökohta (-2%). Kõige enam on töökohti vähemaks jäänud Läänemaal (-1,9%), Valgamaal (-1,8%) ja Saaremaal (-1,6%).
Maksuameti andmetel on töökohti märtsi lõpu seisuga kadunud peaaegu kõikides sektorites. Ka ei paista ükski sektor silma teistest suurema või kogu ettevõtet puudutava koondamistelainega. Pigem on tegu olnud väiksemate, üle-ettevõtteliste koondamistega. Meeletut pankrotilainet või tööandjate ära kadumist veel näha ei ole.
Võrreldes veebruarikuuga oli palgafond 2 miljonit väiksem, kuid siinkohal tuleb arvestada, et märtsikuus deklareeritud töötasudest teatud osa moodustavad ka koondamistasud. Nende täpset hulka pole küll maksu- ja tolliameti andmete põhjal võimalik eristada ja see võib tingida selle, et palgafond on veel võrdlemisi heas seisus.
Maksud tasub raskele olukorrale vaatama ikkagi ära deklareerida
Maksu- ja tolliamet julgustab ettevõtteid ka siis, kui neil pole võimalik deklareeritud makse õigetähtaegselt maksta, neid ikkagi õigeasegselt deklareerima. „Esiteks vajab riik ettevõtete abistamiseks tõest pilti nende olukorrast. Teiseks on esitatud maksudeklaratsioonid ja võla tekkimisel selle ajatamine vajalik mitmete ettevõtetele mõeldud toetuste ja lubade saamiseks, samuti on see vajalik näiteks riigihangetel osalemiseks,“ ütles maksuameti peadirektor Valdur Laid.
Keeruline aeg võib tekitada kiusatust välja mõelda uusi petuskeeme või minna näiteks ümbrikupalga maksmise teed. „Maksu- ja tolliameti üheks prioriteediks on pettuste ärahoidmine ja selleks teeme riiklikke toetusi väljastavate asutustega tihedat koostööd,“ kinnitas Laid. Tema kinnitusel jälgivad ametiasutused olukorda väga tähelepanelikult ja teostavad vajadusel ka järelkontrolle. „Seega soovitan raskuste tekkimisel võlg ajatada ja ühendust võtta maksuhalduriga,“ rõhutas Laid.
Maksu- ja tollimaet tuleb eriolukorra ajal ja selle järgselt ettevõtetele vastu nii palju kui võimalik: hetkel ei alustata uusi sundtäitmisi ja ollakse võlamenetluses paindlikud. „Meie hinnangul ikkagi suurem osa neid sektoreid ja ettevõtteid on seotud reaalsete majandusprobleemidega, mis ettevõtetel on,” märkis Laid. Eriolukorra lõpuni on amet peatanud ka maksuvõlalt intressi arvestamine.
Maksude ajatamine pärast eriolukorra lõppu kokkuleppeline
Eelmisel nädalal võttis riigikogu vastu seadusemuudatuse, mille kohaselt on pärast eriolukorra lõppu ja kuni 2021. aasta lõpuni maksuvõla intress 0,03% päevas senise 0,06 asemel. Lisaks on maksu- ja tolliametil õigus maksuvõla ajatamisel intressi veelgi vähendada kuni nullini – millistel tingimustel seda tegema hakatakse, on hetkel väljatöötamisel. Pärast eriolukorra lõppu hakkab maksude ajatamine toimuma iga ettevõttega konkreetsete kokkulepete alusel.
TSD ehk tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon tuleb ettevõtetel MTA-le esitada järgmise kuu 10. kuupäevaks. Käibemaksudeklaratsioon tuleb esitada 20. kuupäevaks. Kuna 10. aprill langes nädalavahetusele, oli märtsikuu TSD esitamise tähtaeg seekord esmaspäeval, 13. aprillil.
