Pöörane vabalangus USA naftaturul: hind kukkus miinus 37 dollarini barrelist
Esmaspäeva jooksul tegi USA nafta (WTI) hind ajalugu, millist pole enne nähtud. Päeva jooksul on hind langenud 15 dollari juurest üle 300 protsendi ja alla -37 dollari barrelist. Selle on tinginud asjaolu, et naftanõudlus on viiruse tõttu langenud tootmisvõimsusest oluliselt madalamale ning maikuu lepingute sõlmimine lõpeb tänase päevaga.
Kella 21. 33 ajaks oli USA- kaubeldava toornafta hind jõudnud hinnani -1.43 dollarit barrelilt, kella 22-ks Eesti aja järgi oli WTI naftahind langenud juba müstilisse miinusesse, -37 dollarini barrelist.
WTI puhul on tegemist maikuu lepingute viimase sõlmimise päevaga, juba homsest kaubeldakse juunilepingutega. Brenti nafta püsib endiselt tugevalt plusspoolel, 28 dollari juures, sest seal käibki juba juunilepingute tegemine.
WTI puhul langes aga toornafta hind seega alla 1946. aastast püsinud madalpunkti, milleks oli 1,67 dollarit.
Kuvatõmmis: kella 22 paiku oli WTI nafta hind langenud allapoole 37 dollari.
Alexela juhatuse liige, kütuseekspert Alan Vaht rõhutas Ärilehele, et WTI maikuu lepingute sõlmimine lõpeb homsega ja toodangut üritatakse maksimaalselt ära realiseerida. Homme kaubeldakse juba ainult juunikuu lepingutega.
"Me peame nüüd mõistma ka tausta, miks hind kukkus just nii palju. Esiteks on viirus vähendanud nafta nõudlust 30% globaalselt, see tähendab 30 miljonit barrelit ööpäevas toodeti rohkem kui vaja. Siis otsustas OPEC+ naftatootmist kärpida ca 10 miljoni barreli võrra. See kokkulepe raiuti ainsana nö kivisse. G20 kohtumisega ei võtnud ükski riik endale kohustust vähendada. See tähendabki, et naftahoidlad saavad triiki täis - mille eest hoiatati ka enne OPECi kohtumist," rääkis Vaht.
Ka Brenti nafta saatus?
"WTI maikuu lepingud läksidki sellepärast miinusesse, et globaalsed naftahoidlad saavad triiki täis. Ei ole välistatud, et järgnevatel nädalatel näeme olukordi, kus hinnad hakkavad kukkuma ka Brentil ja mis siis saab juunilepingutest kui naftahoidlad on juba täis?
Täna räägime negatiivsest hinnast USAs, Euroopa ja Brenti hindasid nad pole mõjutanud, aga pole välistatud, et see juhtub kuu aja jooksul või kiiremini ka Brenti puhul, võib-olla juba sel nädalalgi!," selgitas Vaht täiesti etteennustamatut olukorda.
Samas usub ta, et OPEC ei lase sellisel olukorral kesta ja peagi kogunetakse kriisikoosolekule ja kärbitakse toodangut täiendavalt. Asi on aga ka selles, et naftapuurtornide seismapanek maksab palju ja seda ei saa teha niisama "kraani kinni keerates".
"Aga küll neid järjest rohkem ikka seisma ka pannakse, raporteid antakse välja iga nädal USAs, kust nägi juba ammu, et selliste hindadega [st ka madalate hindadega plusspoolel-toim.] pole mõtet toota."
Kas odav nafta jõuab ka tanklahindadesse?
Vaht mängis ka mõttega, mis on kindlasti iga tarbija mõttes - kuidas ja kas sellised naftahinnad ka nö postihindadesse ja tanklakettidesse jõuaks?
"Tanklaketid sõlmivad iga aasta lõpus tarnelepingud uueks kalendriaastaks. Seal on kokku lepitud, et müügi-ostu hinna tehing toimub maailmaturu hinna baasilt. Kui Brent langeb miinusesse, võib ka bensiin või diisel langeda miinusesse - ka sisseostuhind võib seega olla miinuses!
Samas ei saa postihind päriselt miinusesse minna kui riiklikud maksud selle üle kaaluvad. Aga kui naftahinnad on juba nii odavad, et aktsiis ja käibemaks neid plusspoolele ei too, võib teoreetiliselt selline olukord tekkida küll! Et müüjad maksavad tanklakettidele peale ja tanklaketid omakorda tarbijatele," rääkis Vaht. Ta rõhutas küll, et arvatavasti jõuavad tootjad ikkagi lähiajal mingile kokkuleppele, mis miinushindade ralli lõpetab.
