Millal saab ülikoolis suunamudijaks õppida?

Kas suunamudija ametit saab võrrelda mõne traditsioonilisema töökohaga, mille lepingus on märgitud koormuseks 1.0? Populaarsust koguva ametiposti sisust, mahust ja vajalikkusest räägib juutuuber ning Tallinna ülikooli audiovisuaalse (AV) meedia tudeng Vivian Melder.

Kui praegu ei kiputa suunamudija tööd ühiskonnas veel päris ametiks pidama, siis Vivian usub, et üldiselt on sotsiaalmeedia sisuloojate kuvand ikkagi paranemas. Tasapisi hakkab austus kasvama ka neis, kes seni pigem skeptiliseks jäänud. Eriti siis, kui mängu tuleb isiklik kogemus mõnest edukast koostööst.

Olles töötanud kaks aastat Tallinna ülikooli juutuuberina, kinnitab Vivian, et videosisu loomine ei ole mingi lapsemäng. „See nõuab palju distsipliini, enesekindlust ja lakkamatut positiivset meelestatust,“ jagab ta kogemusi. 3–5-minutilise ülikooli video tegemiseks kulus Vivianil keskmiselt suisa seitse tundi.

Milleks ülikoolile juutuuber?

YouTube on noorte jaoks kodune virtuaalruum. Seda kinnitab ka 2018. aasta Milos reklaami koolilaste sotsiaalmeedia kasutamise uuring, kust selgub, et meie koolinoored eelistavad selgelt YouTube’i teistele sotsiaalmeediaplatvormidele. Sestap ka ülikoolile juutuuber – videote kaudu aitab ta võimalikest tulevikuplaanidest paremini sotti saada neil, kes teispool ekraani veel mõtlevad, kas, kus ja mida edasi õppida. „Ma ei ütle, et ühel ülikoolil on tingimata juutuuberit vaja, pigem on see noortele valikute pakkumise küsimus,“ leiab Melder.

Ülikoolielust sisu loomine annab ka palju tagasi. Videoid tehes lihvis audiovisuaalse meedia tudeng mitmeid erialaoskusi. Neist kõige enam hindab ta intervjuude tegemise kogemust. Peale selle tutvus ta paljude inimestega teistest instituutidest, kellega muidu poleks arvatavasti kokku puutunudki. Mõistagi kulus marjaks ära ka taskuraha, mida tudeng iga video eest teenis.

Ees on mantlipärija otsingud

Et Vivian on kohe-kohe lõpetamas, hakkab Tallinna ülikool peagi uut juutuuberit otsima. „Üks positiivne, sõbralik ja hea huumorimeelega inimene, kes ei karda kaamerat ega pikki monteerimistunde,“ kirjeldab Vivian sobivat mantlipärijat. Lisaks on rahvusvahelises ülikoolis oluline ka väga hea inglise keele oskus.

Loomingulise vabaduse pärast ei ole vaja uuel juutuuberil muretseda. „Minule jäi alati viimane sõna, mida filmida ja mida mitte,“ julgustab Vivian. Ehkki teinekord tuli sisend ka turundus- ja kommunikatsiooniosakonnast, sündisid väga paljud videod tema enda mõtte- ning loomeprotsessis.

Suunamudija vs. traditsiooniline töökoht

„Kindlasti on võimalik suunamudija tööd võrrelda täiskohaga ametikohaga – kõik sõltub produktsiooni suurusest,“ söandab Vivian väita. Ta lisab, et suurearvulise jälgijaskonnaga sisuloojad teevad intensiivset tööd iga päev. Samuti on sel turul meeletu konkurents, mistap nõuab silma jäämine pidevat eneseületust. Lisaväärtus suunamudija töö juures on see, et oht mugavustsooni jääda on pea olematu.

Küllap on aja küsimus, mil näeme Instagramis esimesi postitusi lõpetajatest, kes läbinud suunamudija bakalaureuseõppe. Või? Vivian arvab, et sellist õppekava Eesti ülikoolides veel ei avata, sest akadeemiline maailm liigub muu ühiskonnaga võrreldes aeglasemalt. Ilmselt oleks ka palju nõuda, et kõrgharidus digiühiskonna hüppeliste trendidega aktiivselt sammu jõuaks pidada.

Vivian lõpetab tänavu Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudis audiovisuaalse meedia eriala ning tema sõnul annab õppekava muu hulgas tugevad alusteadmised nii kaameratööst, stsenaristikast, produtseerimisest, helitöötlusest kui ka monteerimisest. Kui suunamudijaks Eestis veel õppida ei saa, siis kõikide teiste tuleviku väljavaadete seast toetavad õpingud AV meedia erialal juutuuberiks olemist igatahes.

Tutvu lähemalt audiovisuaalse meedia erialaga.