Jurist selgitab: mida teha, kui koroonaviirus halvab töö ehitusobjektil. Kas vääramatu jõud vabastab vastutusest?
Kas koroonaviirus ja selle tagajärjed võrduvad automaatselt vääramatu jõu olukorraga?
Seaduse kohaselt on vääramatuks jõuks asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks (VÕS § 103 lg 2). Seadus jätab seega küllaltki suure mänguruumi vääramatu jõu mõiste sisustamiseks. See tähendab, et iga konkreetse juhtumi puhul tuleb eraldiseisvalt hinnata, kas tegemist on vääramatu jõu olukorraga või mitte. Samuti tuleb meeles pidada, et töövõtulepingutes võib olla juba määratletud, millised olukorrad selle konkreetse lepingulise suhte puhul vääramatu jõu alla kuuluvad. Sellisel juhul prevaleerib leping.
Selleks, et mingi olukord kuuluks seaduse kohaselt vääramatu jõu alla, peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) esineb kohustuse täitmist takistav asjaolu; 2) takistav asjaolu oli ettenägematu (hinnatakse lepingu sõlmimise hetke seisuga); 3) takistavat asjaolu ei ole põhjustanud kohustust rikkunud pool enda tegevuse või tegevusetusega; 4) takistav asjaolu on kohustust rikkunud poolele vältimatu ja ületamatu ehk kohustust rikkunud pool ei saa vältida või ületada selle asjaolu mõju tema kohustuse täitmisele. Seega tuleb tõdeda, et koroonaviirus ja selle tagajärjed ei võrdu automaatselt vääramatu jõu olukorraga. Igat konkreetset juhtumit tuleb eelnevalt väljatoodud eelduste raames eraldiseisvalt analüüsida.
Järgmisena tuuakse välja kolm tüüpjuhtumit ja analüüsitakse, kas sellised olukorrad võiksid kuuluda vääramatu jõu alla.
Kas tegemist on vääramatu jõu olukorraga, kui ehitustöövõtja ei jõua ehitustöid õigeaegselt valmis põhjusel, et ehitustöölised on haigestunud koroonaviirusesse?
Täna teavad kõik, et teiste inimestega tuleb hoida distantsi ja üldse on parem viibida kodus ning teha tööd kodukontorist. Kahjuks ei ole see võimalik ehitusel, mistõttu käib ehitusobjektidel töö edasi. Mis saab aga siis, kui ehitustöölised haigestuvad koroonaviirusesse ega saa enam ehitustöödega jätkata? Kas sellist olukorda saab pidada vääramatu jõu olukorraks, mis õigustaks ehitustöödega hilinemist?
Sellist olukorda saab pidada vääramatu jõu olukorraks ainult teatud juhtudel. Kuigi olukorda, kus ehitusplatsidel ei saa koroonaviirusse haigestumise tõttu töötada enam sama palju töötajaid kui tavaliselt, saab pidada ettenägematuks kohustust takistavaks asjaoluks, siis ei saa seda tõenäoliselt pidada asjaoluks, mida ei oleks töövõtja oma tegevusega saanud mitte mingil juhul vältida. Näiteks oleks töövõtja saanud muuta töökorraldust nii, et kõik töötajad on kohustatud kandma kaitsemaski või objektil töötab korraga ainult teatud arv töölisi, mis tingib selle, et enamik töölistest püsivad tervetena ja töö saab tehtud. Haigete tööliste asemel oleks töövõtja saanud palgata terved töölised (eriti arvestades praegust tööpuudust Eestis). Olukord oleks aga teine, kui Eestis ei oleks enam tõepoolest ühtegi tervet või vajaliku kvalifikatsiooniga ehitustöölist võtta. Sellisel juhul oleks tõenäoliselt tegemist vääramatu jõu olukorraga, sest töövõtjal ei ole mingit võimalust uusi töölisi palgata. Eelnevat näitlikustades - kui lepinguliseks tööks on kraavi kaevamine, siis on tõenäoliselt keeruline põhjendada, miks selleks tööks sobilikke töölisi ei leidu, kuid näiteks silda või maja ilma vajaliku kvalifikatsioonita tavaliselt ei ehita.
Kas tegemist on vääramatu jõu olukorraga, kui ehitustööd ei saa õigeaegselt valmis, kuna ehitustöölised ei pääse üle piiri Eestisse tööle?
Olukorda, kus ehitustööd seiskuvad põhjusel, et ehitustöölised ei pääse välismaalt Eestisse tööle, võiks pidada vääramatu jõu olukorraks ainult teatud tingimustel. Tegemist on kindlasti kohustuse täitmist takistava asjaoluga - kui ei ole ehitustöölisi, siis ei ole ka kedagi, kes ehitustöid teostaks. Samuti ei ole vaidlust selles, et tegemist on ettenägematu asjaoluga. Täna, kus piirid on avatud ja välismaal töötamine on tavapärane, on raske ette kujutada, et ühel hetkel on piiri ületamine võimatu (välja arvatud juhul, kui sõlmida leping praeguses eriolukorras, kus selline olukord on juba teada). Samas ei saa üheselt väita, et vastavat olukorda ei ole töövõtja põhjustanud oma tegevuse või tegevusetusega ning selline olukord on töövõtjale vältimatu ja ületamatu.
Arusaadav on see, et piirangud liikuda üle piiri on kehtestanud riik ja töövõtja ei saa selliseid piiranguid mõjutada. Teisest küljest saaks töövõtja töölised ju Eestist palgata ja läbi selle ületada olukord, et tööjõud puudub. Siinkohal on võimalikke lahendusi kaks. Vääramatu jõu olukorraga oleks tegemist ainult siis, kui teatud kvalifikatsiooniga töötajad Eestis puuduksid või neid oleks sedavõrd vähe, et nad ei kataks turu vajadusi. Vääramatu jõu olukorraga aga ei oleks tegemist siis, kui samade oskustega tööjõud oleks Eestis olemas. Kuna töövõtja kannab üldjuhul ka rentaabluse riski, siis ei saa antud väidet ümber lükata asjaoluga, et Eesti tööjõud on kallim kui selles riigis, kust tööjõudu kavatseti palgata. Omaette artiklit vääriks teema, kui kaugele ulatub töövõtja rentaabluse risk ehk mis on selleks rahaliseks piiriks, mida ületades töövõtja enam kallimat tööjõudu palkama ei peaks.
Kas tegemist on vääramatu jõu olukorraga, kui ehitustööd ei saa õigeaegselt valmis, kuna ehitusmaterjalide tarne hilineb?
Olukorda, kus ehitusmaterjalide tarne hilineb või ei jõua üle piiri põhjusel, et riigid on oma piirid koroonaviiruse leviku tõkestamiseks sulgenud, saab samuti pidada vääramatu jõu olukorraks ainult teatud juhtudel. Sarnaselt eelnevalt selgitatuga on piiride sulgemise näol tegemist riikliku korraldusega, mida töövõtja ei saa kuidagi takistada. Samas ei ole tegemist olukorraga, mida töövõtja ei saaks oma tegevusega mitte mingil juhul ületada. Üldjuhul peaks töövõtjal olema võimalus vastavad ehitusmaterjalid tellida ka Eestist. Kuna töövõtja kannab ka rentaabluse riisikot, siis ei ole võimalik tugineda asjaolu, et Eestist tellides on materjalid kallimad. Lahendus oleks aga teine, kui Eestis vastavate omadustega materjalid puuduksid või neid ei oleks siin piisavas koguses.
Kokkuvõttes tuleb öelda, et vääramatu jõu kohaldumine on iga juhtumine puhul erinev, sest sõltub iga konkreetse juhtumi asjaoludest. Ilma konkreetse kaasuse asjaolusid arvestamata ei ole võimalik universaalset lahendust pakkuda.
Kas vääramatu jõu esinemine vabastab ehitustöövõtja kõikidest tema vastu esitatud nõuetest?
Isegi, kui jõuda selgusele küsimuses, kas mingi juhtum kuulub vääramatu jõu olukorra alla või mitte, ei vabasta vääramatu jõu esinemine lepingut rikkunud poolt kõikidest tema vastu esitatud nõuetest. Kohustuse rikkuja saab vääramatu jõu esinemisel eelkõige keelduda kahju hüvitamisest ning leppetrahvi ja viivisenõude tasumisest. Poolele, kes ei rikkunud lepingut, on oma kohustuse täitmisest keeldumine, hinna alandamine või töövõtulepingust taganemine vaatamata vääramatu jõu olukorrale võimalikud. Oluline on märkida, et tööde eest, mis on juba teostatud, tuleb tellijal igal juhul töövõtjale tasuda, v.a olukorras, kus pangaülekandeid ei ole võimalik teha, näiteks juhul kui pangad on eriolukorra tõttu sellise teenuse pakkumise lõpetanud.
Kas koroonaviiruse tagajärjed annavad aluse nõuda töövõtulepingu muutmist?
Nimelt sätestab seadus, et kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine, mistõttu ühe lepingupoole kohustuste täitmise kulud suurenevad oluliselt või teiselt lepingupoolelt lepinguga saadava väärtus väheneb oluliselt, võib kahjustatud lepingupool nõuda teiselt lepingupoolelt lepingu muutmist poolte kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks (VÕS § 97 lg 1).
Näiteks on leidnud Riigikohus, et 2008. aasta majanduskriis on käsitatav lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolude muutmisena VÕS § 97 tähenduses, mis annab aluse lepingu muutmiseks. Iseenesest võiks sama põhimõte olla kohaldatav ka koroonaviiruse valguses, sest ilmselgelt on koroonaviirusest tingitud tagajärjed muutnud lepinguliste kohustuste täitmise oluliselt keerulisemaks. Sellest järeldub, et kui eelnevalt kirjeldatud olukorrad ei kuulu vääramatu jõu alla (näiteks kui asendusmaterjalid on Eestist saada, mistõttu ei ole kohustuse täitmine töövõtjale ületamatu), saaks VÕS § 97 alusel nõuda lepingu muutmist.
Siinkohal tuleb arvestada aga paari asjaoluga. Esiteks, nagu vääramatu jõu puhul, tuleb ka siin ennekõike vaadata konkreetset töövõtulepingut ja selgitada välja, kas lepinguga on kokku lepitud, millised on need juhtumid, mille puhul võib lepingu muutmist nõuda. Näiteks FIDIC lepingutingimuste kohaselt võib töövõtjal olla õigus nõuda tähtaja pikendamist, kui tööjõu ja/või ehitusmaterjalide puudus on tingitud ettenägematust epideemiast või valitsuse poolt kehtestatud korraldustest.
Teiseks, õiguskirjanduse kohaselt on VÕS § 97 lg-le 1 tuginemine töövõtulepingute puhul üldjuhul välistatud, sest töövõtja kannab töö teostatavuse ja rentaabluse riisikot. See tähendab, et eelnevalt toodud näite puhul saaks töövõtja nõuda lepingu muutmist üksnes siis, kui Eestist saadavate ehitusmaterjalide hind ületaks teatud piiri, alates millest ei ole ehitusmaterjalide soetamine enam mõistlik. Sellele vaatamata ei saaks nõuda ükskõik milliste tingimuste muutmist. Näiteks ei ole siduva eelarve puhul võimalik nõuda tasu suurendamist. Teoreetiliselt võiks kõne alla tulla tähtaja pikendamise nõue. Kohtupraktika selle kohta täna siiski puudub.
Kolmandaks, kui kokku on lepitud mittesiduvas eelarves (mida praktikas esineb vähe), kohaldub erisäte VÕS § 639 lg 2, mille kohaselt võib töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist üksnes siis, kui eelarvet on ületatud oluliselt ja seda ei olnud võimalik ette näha. Ka siin tuleb tõdeda, et viimane eeldus on täidetud pigem harva, sest kohtupraktika kohaselt peab töövõtja kui vastava valdkonna professionaal teadma ja nägema ette, et tööde maksumus võib muutuda. Sellegipoolest võiksid koroonaviirusest tingitud tagajärjed olla nendeks erandlikeks juhtudeks, mil töövõtja ei pidanud ette nägema kriteeriume, millest tingituna võib tööde maksumus eelduslikult muutuda, mis tähendab, et olulise eelarve ületamise korral võiks töövõtja nõuda tellijalt eelarvet ületava tasu maksmist. Sellele vaatamata on tellijal kohtupraktika kohaselt õigus tasu ületava osa tasumisest keelduda ja leping üles öelda.
Lõppkokkuvõttes on kõige õigem leida mõlemale poolele sobilik lahendus, kuna koroonaviirus ja sellest tingitud tagajärjed on siiski meie kõigi ühine probleem.
