Disney jätab töötajad palgata ja riigiabist sõltuma, juhtide ja omanike sissetulek ei kannata. Kas mainekahju ei hirmuta?
Üks selline näide on maailma suurim meelelahutusettevõte Walt Disney, mis lõpetab 100 000 inimesele ehk ligi pooltele firma töötajatele palga maksmise. Juba viis nädalalt on firma Disneylandi teemapargid ning hotellid olnud koroonaviiruse tõttu kinni ning palga maksmise lõpetamine säästab firmale 500 miljonit dollarit kuus.
Disney kärbib aga püsikulusid oluliselt karmimalt kui teised teemaparkide omanikud ning jätab firma töötajad täielikult riiklikest toetustest sõltuma, samas kui firma juhtide boonused jäävad samaks ning ka omanikud saavad 1,5 miljardi dollari mahus omanikutulu.
Disneylandid võivad jääda pikaks ajaks suletuks
„Meie võime maailmas head teha sõltub meie töötjatest, kes loovad iga päev maagiat. Nendele pühendumine on meie peamine prioriteet,“ kinnitas Disney tegevdirektor Bob Chapek märtsikuisel aktsionäride üldkoosolekul.
Disney on viimase kuu jooksul oma võlakoormat kasvatanud ning uusi krediidiliine avanud ning 20 miljardi dollari mahus vaba raha lubaks neil töötajate koondamisest hoiduda. Samas on võimalik, et Disney valmistub selleks, et Disneylandid jäävad külastajatele suletuks väga pikaks ajaks.
Teemapargid tõid ettevõttele eelmisel aastal ligi 7 miljardit dollarit tegevuskasumit ehk kokku pea poole tegevuskasumist. Koroonaviiruse puhangust alates on ettevõtte aktsia hind oma väärtusest kaotanud veerandi.
„Tööjõukulud moodustavad umbes 45% tegevuskuludest ning 33% kogukuludest ning sestap ootame märkimisväärset kokkuhoidu,“ märkis JP Morgani analüütik Alexia Quadrani Briti majanduslehele Financial Times.
Disney pakub palgata jäänud töötajatele siiski tervisekindlustust. Samas soovitab ettevõte töötjatel taotleda USA valitsuse 2 triljoni dollari suurusest koroonaviiruse turgutuspaketist nädalast 600 dollari suurust abiraha. Orlandos ehk enam kui 70 000 Disney töötaja kodukohas pakub Florida inimestele 12 nädala jooksul nädalas kuni 275 dollarit abiraha.
Rahata jäävad ka suurem osa Pariisi Disneylandi 17 000 töötajast, kelle puhul kasutatakse Prantsusmaa nn osalise aktiivsuse skeemi, mis lubab ettevõtetel töötunde vähendada või töötajad sundpuhkusele saata ning valitsus katab kuni 84% nende netopalgast ehk siis kätte saadavast töötasust.
Prantsusmaal töötajatel parem kaitse
Ametiühingud on Disneyt valitsuse toetuse taotlemise pärast rünnanud ning tõdenud, et firmajuhid tunnevad end isolatsioonis oluliselt paremini kui töötajad.
Prantsusmaa ametiühingu CFDT esindaja Djamila Ouaz tõdes, et Disney Pariisi töötajad on paremas olukorras. „Oleme Prantsusmaal, meie ametiühingutel on seaduslik õigus end kaitsta,“ rääkis ta, lisades, et olukord USA-s on katastroof.
Disney tippjuhid on samuti oma palgas ohvreid toonud ehk nagu nad ise teates märgivad: et ettevõte saaks erakorraliste tingimistega paremini hakkama. Firmajuht Bob Iger on loobunud suuremast osas selle aasta 3 miljoni dollari suurusest palgast. Hiljuti tema asemel tegevdirektori kohale asunud Bob Chapek loobub poolest oma 2,5 miljoni dollari suurusest põhipalgast.
Samas on ettevõte kinnitanud, et juhtide boonusprogrammid jäävad alles ja just need moodustavad juhtide sissetulekust suurema osa. Iger teenis 2018. aastal 65,6 miljonit dollarit ning eelmisel aastal 47 miljonit dollarit.
Juhtide töötasu on enam kui 900 korda suurem kui Disney töötaja aastane 52 000 dollari suurune mediaanpalk. Chapeki aastaboonused võivad potentsiaalselt ulatuda vähemalt 300% palgani ning lisaks võib ta teenida motivatsioonipaketina veel vähemalt 15 miljonit.
Disney kõrval teisigi selliseid suurfirmasid
Disney pole muidugi ainuke, kes karmi kätt kasutab ning töötajate hakkamasaamise riigi õlule lükkab ja mitte ainult riigi.
Ka maailma rikkaimale mehele Jeff Bezosele kuuluv internetikaubamaja Amazon naudib küll üha suuremat nõudlust internetipoe teenuste järele, kuid juba varem kehvade töötingimuste pärast protesteerinud töötajad on kasvanud töökoormuse tõttu üha suuremas hädas ning märtsis tekitas avalikkuses hämmastust teade, et ettevõte on asunud koguma annetusi, et tagada oma lepingulistele töötajatele palk ka haiguspäevade ajal.
Wall Street Journal kirjutas, et koroonakriis on kasvatanud pakkide mahtu kuni 40%. Märtsi lõpuks kasvas wc-paberi müük Amazonis aasta varasemaga võrreldes 186%, ravimite müük on kasvanud 862%.
Amazoni efektiivsuse taga ajamine tähendab, et töötajaid koheldakse kui roboteid ning see on viinud töötajate vigastuste ning surmadeni. Praeguses kriisis lisandub muudele probleemidele isikukaitsevahendite nappus. Nii et töötajad on sunnitud paremate tingimuste saamiseks lihtsalt tööle ilmumata jätma.
Kui Disney puhul toonitavad analüütikud mainekahju, siis Amazoni aktsia hinnale sealsed töötajate kohtlemise probleemid halvasti mõjunud ei ole. Vastupidi. Ka Jeff Bezose enda vara kasvab.
Forbesi andmetel on tema vara väärtus 144,2 miljardit dollarit. Veel 15.aprillil oli tema vara väärtus 138 miljardit dollarit ning siis tõi Forbes välja, et päevaga kasvas tema vara 6,4 miljardi dollari ehk 5,8 miljardi euro võrra, kirjutab Forbes.
Kui Disney taotleb Prantsusmaal riigilt toetust, siis sugugi mitte kõik suurfirmad sellist sammu ei astu. Näiteks Prantsusmaa kosmeetikafirma L’Oreal ja kütusefirma Total on riigiabist loobunud ning on maksumaksjatega solidaarsed.
