Eleringi juht: taastuvenergia surub Vene elektri Baltimaadest välja. Kui saaks veel taastuvenergia subsideerimisest lahti
Viimasel ajal on Vene elektrit Balti elektriturul palju vähem, kohati üldse mitte. Euroopa enda taastuvenergia tootjate toodang on tõrjunud välja Vene elektri, kirjutab Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi on Facebooki postituses.
Veskimärgi meenutab, et eelmisel aastal oli suurem avalik vaidlus sellest, mis ikkagi sulgeb Eesti Energia Narva elektrijaamad? Kõlas hääli, et Vene elektri import võtab Narva jaamades töö ja inimestelt töökohad. Elering tollal ütles üheselt, et see ei ole mitte Vene elektri import, vaid taastuvenergia ja CO2 hind, märgib Veskimägi.
Ta lisab, et viimastel kuudel oleme saanud nautida ajalooliselt odavaid elektri hindu Eestis ja teistes Põhjamaades ning ühendamine ühtseks Läänemere regionaalseks energiaturuks on need hinnad tarbijatele toonud. Koroonakriis ei ole elektrituru talitlust halvanud, vastupidi, turuloogika töötab täiega. „Kui saaks veel taastuvenergia subsideerimisest lahti! Ja olgu vahele öeldud ilma erilise analüüsita, et kui me peaks täna jätkuvalt ostma kogu Eesti tarbimiseks vajaliku elektri Narva elektrijaamade hinnaga, siis oleks see näiteks märtsi keskmise turuhinnaga võrreldes kindlasti kaks korda kallim,“ tõdeb Veskimägi.
Veskimägi sõnul tundub, et Vene elekter kaob olulisel määral turult, kui hind langeb alla 18-20 euro taset. Selline olukord ei ole seejuures tema sõnul Narva jaamade toodangut kasvatanud. Vastupidi, Narva jaamad võistlevad tihti Eesti tootmisvõimsuste konkurentsis poodiumi madalamate koha pärast ja üsna tihti hoiame Eesti tuled põlemas üldse ilma Narva elektrijaamadeta.
„Aastaid tagasi oli teada, et see nii läheb (enne Auvere EJ investeerimise otsust) ja me oleme sellest lähtuvalt Eesti elektrisüsteemi ümber kohendanud, vältimaks sõltuvust ainult Narva jaamadest ja mitte võttes kohustust maksa neile elektritarbija taskust raha, kui nad hinnaga turule ei mahu, ainult nende olemasolu pärast,“ tõdeb Veskimägi.
