„On oluline, et eriolukorra kriisiabimeetmed aitaksid leevendada ringvõlgnevuste teket. Ainult siis, kui toetuste või kahjunõuete hüvitamise taotlustele positiivse vastuse saavad ettevõtted on motiveeritud täitma oma kohustusi tarnijate ja võlausaldajate ees, jäävad need ettevõtted ellu ja nii väldime ka ringvõlgnevuste levi ja mõju," rõhutavad liidud.

Eesti toidu- ja joogitootjate esindajad leiavad, et hea toetuspoliitika nurgakiviks on hästi sihitud otsetoetused ning nende sektorite abistamine, mis on kriisis enam kannatanud. Üheks selliseks valdkonnaks on HoReCa ja turismisektor, mille käekäik ohustab ringvõlgnevuse tekkel enim toidu- ja joogitootjaid.

„Toidu- ja joogitootjad on teinud olulisi lisakulutusi toorainele ja tootmiseks vajalike komponentide varumiseks, tasudes nendelt tehingutelt riigile ka käibemaksu ja aktsiisi. Kuid juhul, kui tehingupartnerid arveid ei tasu, tekib reaalne oht ringvõlgnevuse tekkimiseks, mis süvendab majanduskriisi," seisab pöördumises. „Seepärast pöördume vabariigi valitsuse poole taotlusega HoReCa ja turismisektorile suunatud otsetoetuste või kriisikahjude hüvitamise meetmete puhul seada tingimuseks võlgnevuste tasumine tarnijate ees. Toetuste üle otsustamisel peaks arvestama ka ettevõtte võlgnevuse perioodi, et välistada toetused nendele ettevõtetele, kes olid raskustes juba enne COVID-19 kriisi. Riigi toetuspoliitika eesmärk võiks olla toetada eeskätt jätkusuutlikke ettevõtteid."

Allakirjutanud liidud on seisukohal, et võlgnevuse perioodi pikkus ei tohiks ületada kuut kuud. „Ühtlasi on oluline tagada, et riigi toetusi ei kuritarvitataks. Toetused peavad jõudma täpselt ja kiiresti abivajajateni, kuid tuleks vältida võimalust, et toetuse saamise järel jäätakse kriisi ajal tekkinud kohustused maha ja äritegevus tõstetakse uude juriidilisse isikusse."

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid