Seni on võltsitud kirjad massiivselt ringelnud pankade logosid kasutades, kuid nüüd on inimesed oma meilile saanud ka n-ö annetuskirju, mis üritavad matkida notariaalseid dokumente.

„Meile laekunud näidete puhul on tegu siiski suhteliselt arusaamatute dokumentidega, mille kujundus ei vasta vormile ning ka tõlge on üsna ebaõnnestunud,“ selgitas Notarite Koja esimees Merle Saar-Johanson. Nagu õngitsuskirjade puhul tavaks, võib ka nende eesmärgiks olla küsida näiteks korduvat autentimistasu, hullematel juhtudel pakutakse „head investeerimisvõimalust“, mille abil on võimalik haarata kontroll inimese arvuti ja andmete üle ning tühjendada tema konto täielikult.

„Kuhugile pole kadunud ka võltsitud välismaa volikirjad, millega notari juurde jõutakse. Hiljuti oli meil juhtum, kus notaribüroosse pöörduti võltsinguga, mis võimaldanuks Eesti osaühinguga teha erinevaid toiminguid – osade võõrandamine, osalemine üldkoosolekul ning otsustusprotsessides,“ ütles Saar-Johanson.

Inimlikult ehk kõige traagilisemad on juhtumid, kus eakate endi lähedased on üritanud neid eriolukorras sundida tegema toiminguid ja tehinguid, mille tagajärgi vanainimene ei mõista. „Lähisugulased on korduvalt toonud notaribüroosse eakaid inimesi, et sooritada tehinguid nendele kuuluva kinnisvaraga.

Samas on notaritega toimunud vestlusest olnud kiiresti aru saada, et eakal pole õrna aimugi, miks ta notari juures on, mis tehingut ja miks ta peaks sooritama,“ nentis Saar-Johanson. Notarite Koja esimees rõhutab, et eriti majandusolukorra halvenedes ei tohi unustada oma lähedasi eakaid, kes võivad langeda pahatahtlike kavatsuste ohvriteks.