Eestlane kindlustab kõigepealt auto ja alles siis tervise

Esmajärjekorras kindlustatakse Eestis õnnetusjuhtumite vastu lapsi, seejärel iseennast ning viimasena elukaaslast või abikaasat. Kuid enda tervise kindlustamine on eestlaste seas auto kindlustamisest vähem oluline, selgub Seesami statistikast.

„Kui mujal maailmas on tervise kindlustamine küllaltki populaarne, siis meie kogemus näitab, et Eestis veel mitte. Siiski näeme, et aasta aastalt mõeldakse ka siin üha enam, kuidas aiatöödel, trennides või tervisesporti harrastades saadud vigastused ja töölt eemale jäämine võivad sissetulekut mõjutada. Kõige enam kindlustatakse õnnetusjuhtumite vastu lapsi, kes käivad aktiivselt trennis," rääkis Seesami õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuht Dagmar Gilden.

Kindlustaja sõnul ei olegi alati kõige kurjakuulutavamateks pealtnäha ohtlikud tegevused, vaid hoopis puhke- ja vabaajategevused. Enam kui pooltes Seesamis registreeritud õnnetusjuhtumites on süüdi kukkumine või komistamine ning vigastuste pingerida troonivad käe- ja jalaluumurrud.

Koroonaviirus mõjutab ka õnnetusjuhtumite iseloomu

Kui aiahooaja algus toob igal kevadel kindlustajate lauale rohkelt aiatöödega seotud juhtumeid, siis seoses eriolukorraga ennustab Gilden selliste kahjude kasvu veelgi.

„Inimesed on nii kodudes kui ka maamajades koroonaviiruse tõttu tublilt pagenduses ning harrastavad agaralt aiatöid, mille käigus kipub paraku ka õnnetusi juhtuma. Levinumad on redelilt, puu otsast ja katuselt kukkumised ning aiatööde käigus saadavad vigastused. Samuti vigastamised kirve või mõne muu terava tööriistaga ning traktorilt või murutraktorilt maha astudes saadavad vigastused. Ka on meie juhtumite seas mitu õnnetut lugu, kus klient on pannud aeda mutilõksu üles ning jäänud näppupidi lõksu vahele, mistõttu on tulnud kahjuks inimeselt sõrm amputeerida. Kohe meenub veel üks õnnetu õnnetus, kus kaunist ilma ja kalapüüki nautinud inimene vigastas kalakonksuga kätt. Kahjuks tekkis sellest karm põletik, mistõttu küündis esiti kergena näiva vigastuse eest makstav hüvitis 1300 euroni," tutvustas Gilden aiatööde ja vabaajategevustega seotud õnnetusjuhtumeid.

Kindlustaja ennustab ka selleks kevad-suviseks hooajaks koroonaviirusest tingitud eriolukorras järsult hoogustunud looduses viibimise tõttu rohkem tervisesportlaste vigastusi.

Suurematest hüvitistest rääkides tulevad Gildeni sõnul mängu mootorratturid. „Eelmisel aastal maksime ühe surmajuhtumi hüvitise ja päris mitu püsiva puude hüvitist, mis olid seotud mootorrattaga teelt väljasõiduga. Nii tõsiste juhtumite puhul ulatusid hüvitised 50000 euroni."

Seesami esindaja sõnul võivad kõik eelnimetatud õnnetused viia täiskasvanu keskmiselt kuuks kuni kaheks töölt eemale. Meditsiiniabi on Eestis küll tasuta, kuid taastusravi, ravimite, abivahendite rentimise ja õnnetuse tõttu töölt puudutud päevade hüvitamisel tuleb mängu õnnetusjuhtumikindlustus. Viimase puhul makstakse üldiselt ühekordset hüvitist vastavalt vigastuse raskusastmele või siis päevaraha katte korral hüvitist haiguslehel oldud päevade eest.

Raskest vigastusest paranemiseks kulub mitu aastat

Õnnetusjuhtumikindlustuse katteid valides soovitab kindlustaja meeles pidada, et vastaval kindlustusel on kaks n-ö põhikatet: surmajuhtumihüvitis ja püsiva puude hüvitis. Need osutuvad vajalikuks, kui satutakse raskesse õnnetusse või on vigastused väga tõsised. „Kindlustussumma neil puhkudel võiks töötaval inimesel olla 1-3 aasta sissetulek. Kogemus näitab, et nii kaua kulub raskest vigastusest välja tulekuks või uue elukorraldusega kohanemiseks. Kindlasti tuleks summa arvestamisel mõelda ka oma olemasolevatele laenukohustustele. See, kuidas hüvitise saaja hüvitist kasutab, jääb tema otsustada. Mõned inimesed otsustavad tasuda osa laenust, teised aga lähevad taastusravile ning kohandavad kodu ümber," rääkis kindlustaja.

Valuraha hüvitise kaitse on üldjuhul mõeldud kergemate vigastuste tarbeks, mis taastuvad 1-4 kuuga. Meeles tuleb pidada, et valuraha hüvitis on kindel protsent kindlustussummast ning seda makstakse üks kord kindlustusjuhtumi kohta.

Päevaraha hüvitis on mõeldud juhuks, kui vigastuse tagajärge tuleb mõnda aega ravida ja seetõttu ei saa inimene oma tavapärast töötasu ehk kindlustatu on ajutiselt töövõimetu. „Päevaraha hüvitist makstakse töövõimetuslehe alusel ning kindlustussumma valikul soovitan arvestada sissetulekut ühe päeva kaupa. Lisaks võiks arvestada, et 70 protsenti tasub inimesele tegelikult ju haigekassa," toonitas Gilden.

Tema sõnul võimaldab päevaraha kaitse ennast rahulikult terveks ravida ilma, et peaks muretsema pere toidulaua ja maksmata arvete pärast.