Majandus- ja taristuminister on aktsiakapitali suurendamine riigiosalusega äriühingutes mõeldud eelkõige kriisist võimalikult tugevana väljumiseks. „Lisaeelarvega turgutame riiklike äriühinguid, et tulevikuvaates oleksid meil toimivad lennu-, laeva- ja raudteeliinid,“ lisas Aas.

„Valitsusel on Nordicale ka suured ootused. Lisaks uuele ärimudelile peab Nordica tagama võimalikult palju otseliine olulistesse sihtpunkidesse Euroopas,“ rõhutas Aas.

Valitsusepoolne Nordica aktsiakapitali suurendamise tingimuseks on Nordic Aviation Group ASi, Regional Jet OÜ ning Transpordi Varahaldus OÜ ühendamine. Uut ärimudelit peab Nordica esitlema valitsusele kahe nädala jooksul.

AS Eesti Raudtee aktsiakapitali suurendamine 10 miljoni euroga kindlustab äriühingu jätkusuutlikkust rahalist tuge vajavate projektide elluviimiseks, tagab vajalikku omafinantseeringu ja võimaldab projektidega liikuda ettenähtud ajagraafikus.

„Meie ettepanek on, et see raha läheks raudtee liiklusjuhtimissüsteemide uuendamise programmi,“ ütles Eesti Raudtee juhatuse liige Erik Laidvee valitsuse kabinettnõupidamisel otsustatud kümne miljoni eurose aktsiakapitali suurendamise raha kasutuse plaanide kohta. „Uuendame selle pikaajalise programmiga kogu Eesti raudtee taristu juhtimissüsteemid, tänu millele saab paljud tööd automatiseeritud.“

„Kaubaveomahud on langenud ja reisijateveo mahuga on kah asjad seoses koroonakriisiga pahasti,“ märkis ta. „Kaubaveo poole pealt oleme natuke taastumas. Reisijatepool on seotud eriolukorraga. Loodame, et saame lähikuudel asjad paremuse poole liikuma.“

AS Saarte liinide aktsiakapitali suurendamine 3 miljoni euroga võimaldab aktsiaseltsil teha vajalikke investeeringuid ning parandab oluliselt omakapitali ja võõrkapitali suhet.

Uibo: tõenäoline on avada liinid sügisest

Nordica kommunikatsioonijuht Toomas Uibo ütles toetuseuudist kommenteerides, et ettevõtete ühendamise plaan näeb ette holding-firma loomist, mille alla siis omakorda kolm firmat viiakse. Tehniliselt tähendab see ka seda, et Regional Jet ei oleks enam Nordic Aviationi tütarfirma (mis on neil kahasse poolakate LOTiga), vaid Nordica kaubamärgist eraldiseisev üksus. Samas jääb LOT vähemalt praegu firmas 49% vähemusosanikuks.

Millal võiks aga toimuda esimene lend ehk kui kiirelt suudaks Nordica mõne liini päriselt avada? "Siin sõltub paljudes muutujatest, kasvõi juba sellest, millal tegelikult eriolukord lõpeb," ütles Uibo. "Tehniliselt võtaks see aega kuu-paar."

Uibo viitas, et tõenäoliselt jääb liinide avamine sügisesse. "Rõhutan veel, et rahastamisuudis on praegu niivõrd värske, et me peame nüüd asjad läbi mõtlema ja plaanid paika seadma. Tõenäoliselt on võimalik kiiremini liine avada partnerite toel - selleks võib olla nii SAS (kellele Regional Jet teeb allhankena liinilende-toim), LOT või hoopis keegi kolmas."

Aas: kõik toetavad oma riigi lennundust, nii ka meie

Majandusminister Taavi Aas, kes on ühtlasi ka Nordica omaniku esindaja, on varem öelnud, et kriisist väljumiseks on kodumaisel lennufirmal suur tähtsus, kuna kiiresti on vaja taastada inimeste ja kaupade liikumine. "Sisuliselt kõik riigid toetavad oma lennufirmasid, seega teeme seda ka meie.

Nordica kui lennufirma tegutseb avatud turul ja teeb oma äriplaanid iseseisvalt. Riigi kui omaniku peamine huvi on, et ettevõtte oleks kasumis. Enne eriolukorda oli Nordica peamine tegevussuund eksport ehk tellimuslendude tegemine. Juhul, kui eriolukorrast väljumisel osutub vajalikuks nende panus Tallinnast lendamiseks, siis selle nimel hakkavad nad kohe ka pingutama. Enne kriisi tegi Nordica, küll mitte oma kaubamärgi alt, ca 140 lendu nädalas, aidates Tallinnat ühendada viie sihtkohaga," argumenteeris Aas.

"Praegu on riigil kolm lennundusettevõtet: Transpordi Varahaldus (lennukite rent), Nordica ja Regional Jet. Nordica asutamisel oli selline struktuur vajalik, kuidas täna enam mitte. Seega on meil plaan ettevõtted konsolideerida. Kõigil neil ettevõtetel läks eelmisel aastal majanduslikult üsna hästi ja läheks tänagi, kui poleks eriolukorda. Ilma praeguse olukorrata oleks kolm ettevõtet teeninud sel aastal prognoosi kohaselt ca 10 miljonit eurot kasumit. Seega näeme meie kohalikul lennundusel perspektiivi. Vähemtähtis pole ka see, et säilitame ligi 500 töökohta (enamus Eestis) ja lennundus kui teadus- ja tööstusharu saab Eestis kasvada."