„Pöördusite majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole, et uurida millised on teie
võimalused saada kompensatsiooni Võru maakonnas tegutseva tütarfirma Saru Lauavabriku
eriolukorras rakendatud töötajate veole Lätist,” märkis neljapäeval vastuses ettevõtte 9. aprilli pöördumisele majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter.

Kuigi ettevõtte esindaja viitas transporditoetuse taotluses eriolukorra komisjoni otsusele toetada Ida-Viru maakonna bussiliinivedusid ja valikuliselt ka ettevõtteid, kes on korraldanud oma töötajatele bussitransporti, juhtis ministeeriumi esindaja tähelepanu sellel, et tegu on ainult Ida-Virumaale mõeldud piirkondliku toetusmeetmega.

Tatteri sõnul on selle meetme eesmärk ei ole katta ettevõtete poolt tööliste ja töötajate veol osutatava transporditeenuse kulu, vaid toetada lisabusside rakendamist, et tagada bussides arvestuslikult kuni 50% täituvuse nõude järgimine.

„Riigi poolt finantseeritakse ainult elutähtsa teenuse ning eriolukorras olulisi teenuseid osutavate ning esmatarbekaupu tootvate ettevõtjate eriotstarbelistele liinivedudele busside lisamist,” ütles ministeeriumi esindaja. Tema sõnul ei ole ka valitsus ühelegi teisele Eesti piirkonnale seda toetusmeedet ette näinud, mistõttu pole võimalik ka Ida-Viru maakonna meetme raames ettevõtte taotlust menetlusse võtta.

1990. aastal tegevust alustanud AS-ist Viljandi Aken ja Uks on saanud tänaseks Viljandi linna üks suurimaid ettevõtteid. Kui algusaastail oli ettevõttes 35 töötajat, siis 31. märtsi seisuga oli ligi 30 aastat tegutsenud akna- ja uksetehase palgal ligi 650 töötajat.

2004. aastal ostis Viljandi Aken ja Uks tootmiskompleksi Võrumaal, mis kujundati ümber komponenditehaseks, kus valmistatakse oluline osa ettevõtte tootmisele vajalikest pooltoodetest. Ettevõtte tütarfirma Saru Lauavabrik AS andis 31. märtsi seisuga tööd 155 inimesele. Võrumaa Teataja kirjutas 2018. aasta alguses, et Saru lauavabrikus töötab rohkem lätlasi kui eestlasi.

2018. aastal oli AS-i Viljandi Aken ja Uks käive ligi 75,6 miljonit eurot ning kasum küündis natuke üle poole miljoni euro. 1996. aastast Skandinaaviasse eksportima hakkanud ettevõtte toodangust läheb tänaseks juba 90% Eestist välja. Peamised eksporditurud on Rootsi, Norra, Soome ja Taani.