Pillesaar meenutas algatuseks, et riigil on käsutada maksumaksja raha. Seejuures riigi ametnikud ei ole kriisis, nende palk ei vähene, ka pensionärid ei tunneta täna kriisi, kuni riik pole pankrotti läinud.

„See on (erasektori) maksumaksja kriis. Me oleme maksnud tohutult makse. Nüüd oleme hädas. Majanduse toimimiseks on vaja kapitali ja seda on kriisiajal keeruline saada. Riik saaks teha nii, et kõigi maksumaksjate nimel võtta laenu. Mõned ütlevad, et oleks vaja 5 miljardit. See on ühiskonna mõttes nagu arvelduskrediit," selgitas ta.

Intress on täna soodne, laenukoormis madal. Kui laen on võetud, siis tuleks see edasi delegeerida maksumaksjatele, vähendades makse, arvab ta.

„Näiteks kas 3 kuud või 6 kuud, kas 50 või 100 protsenti vähendada sotsiaalmaksu. Siis oleme me ausad kõikide riigi töötajate suhtes. Selline lahendus on kõige solidaarsem. Ei rikuks turgu. Ei tekitaks korruptsiooniohtu. Kui üksikut ettevõtet 50 miljoniga toetada, siis tekib küsimus, mida nad vastu annavad. Isegi kui ei anna midagi," ütles Pillesaar ja lisas, et tema plaan oleks maksumaksjate laen. Ta nendib, et kapitalipõhised ettevõtted maksavad vähem raha riigi kassasse ja saavad ka ise vähem tagasi. Ta usub, et see aitaks ühiskonda august läbi purjetada. Hiljem saab riik raha maksumaksjatelt taas tagasi. „See on õiglane ja solidaarne," selgitas ta.

Pillesaar ütles, et töötajad saavad tänaste tööjõumaksude järel kätte umbes kaks korda vähem palka kui on nende palgakulu ettevõttele, sest tööjõumaksude summa on väga suur.

„Kui tahad kõiki kodanikke ja ettevõtteid aidata, siis on mõistlik teha tööjõumaksu langetus. Säilivad töökohad ja mõnes kohas saab ehk isegi palka tõsta. Jah, IT-ettevõte soovib toetuseks riigihankeid ja teede-ehitajad ka - kuid selline lahendus ei ole aus, sest see toimub ülejäänud ühiskonna arvelt," ütles ta.


Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid