„Huvi meie välihaigla lahenduse vastu on jätkuvalt suur, kuid on aru saadud, et tegu on suuremahulise investeeringuga, mis ei ole mõeldud koroonakriisi tulekustutamise eesmärgiks, vaid riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide võimekuste tõstmiseks,” rääkis Margus Tsahkna, kes vastutab Semetron AS-i ja Maru AS-i koostöös toodetava välihaigla Golden Hour MMH (mobiilne moodulitest haigla – toim) müügi ja ekspordi eest.

Tsahkna sõnul käivad hetkel siiski läbirääkimised mitme NATO kaitsejõuga ning samuti koondatakse võimekusi rahvusvaheliste organisatsioonide poolt vähemarenenud riikides pandeemia lahendamise jaoks. Ka on tõusetunud arenguabi andmise teema, kus erinevad riigid kas läbi katusorganisatsioonide või omavahel koostööd tehes soovivad vähemarenenud riikide meditsiiinivõimekuste tõstmisse panustada.

„Need on kõik aeganõudvad protsessid,” rõhutas Tsahkna. Ta lisas, et tekkinud olukorras on viimase kuu-pooleteise jooksul murekohaks saanud ka meditsiinitehnoloogia tarned ehk intensiivravi tehnoloogia, mille hinnad ja kättesaadavus on maailmas hetkel turbulentses olukorras.

Haigla, millel on eraldi olemas ligikaudu viis miljonit eurot maksev nakkuskeskuse konfiguratsioon, arendusega tegid Eesti kaitsetööstuste klastrisse kuuluvad ettevõtted algust 2013. aastal. Selle tulemusel on 2015. aastast üks MMH haigla ka Eesti kaitseväe kasutuses. See saadei koroonakriisi ajal ka Kuressaare haiglale appi ning lahkub täna Saaremaalt.

Maru AS-i tütarfirmad Maru Metall AS ja MDSC Systems OÜ valmistavad konteinerid, millesse haigla luuakse. 1992. aastast tegutsenud Semetron sisustab haigla meditsiinitarvikute ja -tehnoloogiaga ning vastutab väljaõppe eest. Eesti kaitseväe välihaigla on edukalt osalenud ka mitmetel rahvusvahelistel õppustel ja on oma tegevussuutlikkuse eest ka eraldi ära märgitud.