Distantsõpe kui kättemängitud võimalus arendada lapses ettevõtluspädevusi

Programmi Edu ja Tegu ning SA Innove üldhariduse ettevõtlusõppe eestvedaja Erika Veide sõnul paneb tänane distantsõpe inimestes proovile kõik eelnevalt õpitu. Kui aga osata olukorda nutikalt ära kasutada, annab see võimaluse ka uute oskuste omandamiseks.

Distantsõpe nõuab erinevaid oskusi meilt kõigilt - vanematelt, õpetajatelt ning lastelt. Ettevõtluspädevustest tõusevad lisaks paljukäsitletud enesejuhtimisele ja autonoomsele motivatsioonile veel eriliselt esile emotsioonidega toimetulek, suhtlemisoskus ning ärivõimaluste nägemine. Varasem teadlik pädevuste toetamine ning õpilastele iseseisvuse ja otsustusvõimaluste andmine aitab neil praegu lihtsamini hakkama saada. Teistele annab kodus õppimine suurepärase võimaluse nende oskuste omandamiseks ja praktiseerimiseks.

Rasked olukorrad võimaldavad õppida oma emotsioonide juhtimist

Täna on paljudes kodudes ärevust rohkem kui varem, kuna me elus on palju teadmatust ja määramatust. Nende tunnetega toimetulek eeldab oskust oma emotsioone märgata, ära tunda ja nimetada, olla teadlik emotsioonide reguleerimise eri viisidest ja võimeline neid viise vastavalt olukorrale kasutama.

Lapsed ei oska igale oma emotsioonile nime anda ega saa tihti aru ka nende tekkepõhjustest. See on koht, kus saab last aidata temaga emotsioonidest rääkides ning neile väljundit otsides. Mäletan, kui mu poeg nelja-aastaselt mõistis, et see on just elevus, mida ta tunneb. Ta hõiskas: „Emme, ma olen nii elevil, see on nii hea tunne!" Laps peab olema teadlik ka tema sees olevatest pidurdusprotsessidest - et tal on olemas võime mõelda enne tegutsemist.

Tean koole, kus on loodud õpirahu klassid, mille eesmärk on anda õpilastele aega ja ruumi, et oma tegevust analüüsida. On ju selge, et terve klassi ees esitatud küsimus „miks sa seda tegid?" on retooriline (ükskõik kui tungivalt seda küsida) ja keegi ei hakka selle peale oma südant puistama ega end analüüsima.

Kõigis kodudes ei ole võimalust oma kooli- ja tööasjade tegemiseks eraldi ruumi leida. Kui täiskasvanutena näeme, et pereliikmed vajavad enam privaatsust kui hetkeolukord võimaldab, tuleb aidata lastel mõista, miks nad end ärrituvana tunnevad. Kui laps teab, et konfliktid võivad olla seotud sellega, et ta ei saa piisavalt üksi oma asjadega tegeleda, suudab ta paremini oma emotsioone reguleerida.

Arutlege lastega, kas ja kuidas võiks erinevate emotsioonide puhul käituda, kuidas negatiivse tunde puhul olukorda lahendada ning kas me suudame valida, kuidas mingit tunnet väljendada. Eesmärk ei ole olla emotsioonitu. Emotsioonid on ilusad ning üldjoontes väga nauditavad, kuid on emotsioone, mille väljendamisega teeme endale või teistele viga. Suunates lapsi oma emotsioonidele mõtlema õpivad nad tundeid paremini juhtima. See oluline oskus tuleb neile tulevikus igal juhul kasuks.

Suhtlemisoskuse mustrite mõju

Suhtlemisoskust näitab inimese võime tulla toime erisugustes sotsiaalsetes olukordades. Ettevõtluspädevuse raames käsitleme suhtlemisoskusi selle kaudu, kuidas inimene suhtlust mõistab ja teistega läbi saab. Head suhtlemisoskused peegeldavad inimese võimekust töödelda kuuldud informatsiooni, olla tolerantne, empaatiline ja seejuures ka avatud eriarvamustele.

Koolis õpetatakse ja suunatakse õpilasi kasutama erinevaid mina-sõnumeid. Mina-sõnumid on enesekohased laused selle kohta, kuidas mina end tunnen, mida soovin, millised on mu vajadused või mõtted. Kuna iga inimene teab ainult enda kogemust ning teise oma võib vaid ette kujutada, siis on mõistlik sina-keele asemel valida mina-keel. Kindlasti märkavad ka lapsed, et mida rohkem oskuslikult kasutada suhtluses mina-keelt, tekivad siirad ja avatud suhted. Kui koolis ja kodus võimaldatakse oma arvamust avaldada, soodustatakse empaatiat ja tolerantsust, siis kasvab julgus tegutseda ning ka ebaõnnestumistest õppida.

Täiskasvanutena oleme saanud suhtlemist pikemalt praktiseerida, kuid vahest oleme ka meie teatud mustritesse kinni jäänud. Kui need mustrid on negatiivsed, siis tuleb neid lõhkuda. Seda saab harjutada just keerulistel aegadel. Väga raske on õppida kannatlikkust ja emotsioonide kontrolli olukorras, mis seda meilt ei nõua - näiteks meeldivatel kursustel, makstes suuri summasid pädevatele koolitajatele. Tänane olukord on võimalus, mis annab tasuta väga praktilise võimaluse saada kõigil paremateks suhtlejateks. Seega, et parandada enda suhtlemise mustreid on kasulik võtta kõrvale ka teooria ja hakata seda praktiseerima.

Õpetame lapsi kuulama neid kuulates. Suuname lapsi olema empaatilised küsides küsimusi: mida sa arvad, tunned, vajad, soovid? Õpetame jääma eriarvamusele ilma solvamata ja solvumata. Näitame, mida teeb üks ülestõstev ja soe lause või soov. Lapsed on suurepärased matkijad - anname siis neile väärt materjali, millest õppida. Räägime rohkem mina-keeles ja julgustame ka lapsi seda tegema.

Kriisid kasvatavad ettevõtlusteadmiste ja rahatarkuse vajalikkust perekonnas

Ärivõimaluste leidmise ja kasutamise oskus on samuti üks olulisi ettevõtluspädevusi. Usun, et laias laastus on hetkel kahte sorti mõtlejaid. Ühed tunnevad, et hetkel elu seisab ja see, mis toimub praegu ei ole justkui päris. Teine osa usub, et eriolukord on osa elust ning ka pärast seda läheb elu edasi, kuid hoopis teistmoodi.

Käesolev aeg on justkui katalüsaator, mis muudab reaktsiooni kiirust. Asjad, mis oleksid juhtunud aastakümnete jooksul, juhtuvad kuudega. Imetlen, kui kiiresti suutsid tekkida keset kaost uued firmad ning paljud ümber spetsialiseeruda. Samas kuulutavad iga päev hulk ärisid välja pankroti. Iga päev puudutab kriis suuremal või väiksemal määral mõnda perekonda. Kusagilt tulevad teadmised, oskused ja hoiakud, mis panevad meid reageerima ja võtma vastu erinevaid otsuseid.

Tean mitmeid ettevõtjaid, kelle töötajad on üleöö jälle tänulikud selle eest, et keegi mõtleb välja, kust tuleb raha, millega nad oma arveid tasuda saavad. Ettevõtlikkus on hoiak, mis aitab olla liikuvuses ka keset muutusi ja ebaõnnestumisi. Jõud, mis sunnib jälle katsetama ja edasi minema, avastama võimalusi, mille kaudu aidata ennast ja oma peret. Milline saab olema majandus mõne kuu või aasta pärast, ei oska ennustada ka parimad analüütikud. Seni juhtunust saame aga järeldusi teha, et praegused noored suudaksid tulevikus erinevates olukordades oma elu parimal moel juhtida.

Ettevõtlikkuseni viib loovus ja igavus on loovuse ema. Kui lastel hakkab igav, siis alguses vingutakse, siis tehakse lollusi ja siis võib sündida ka midagi vahvat. Innustage lapsi, tehke koos ajurünnakuid, andke neile võimalus rääkida kaasa suurte inimeste maailmas - kuidas saaksime toidu lauale, kui meie pereliige kaotab töö, milliseid tooteid ja teenuseid võiks praeguses olukorras vaja olla, millised võiksid olla nende oskused ja tugevused, kui tulevikus selline olukord tabab. Õhtuseid uudiseid kuulates võime kiruda võimuloleva valitsuse otsuseid või mõelda kaasa, kutsuda ka suuremaid lapsi mõtlema erinevate stsenaariumite peale, kuidas kriisist välja tulla. Praegune olukord on justkui ettevõtlus- ja karjääriõpe nii õpetajatele kui vanematele, kes peavad praktilistele ülesannetele lahendusi leidma.

Ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu võrgustikus on täna 283 kooli, kus rakendatakse ettevõtlikku hoiakut ja ettevõtlusteadmisi arendavaid metoodikaid eesmärgiga valmistada noori ette igas olukorras hakkama saama ja uusi võimalusi leidma. Erika Veide toetab üldhariduskoole ka individuaalselt ettevõtlusõppe rakendamisel.

Loe lähemalt https://ettevotlusope.edu.ee/ või pöördu [e-mail]

Ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu“ elluviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond