Enne Baltic Queen I pardale minekut läbisime peaaegu inimtühja Tallinna Sadama D-terminaali. Sadama eelne parkal oli autovaba. Reisijatest tühjas sadamas oli küll turvamees ja toimus ka koristus. Samal ajal toimus nii õues kui terminaalis ehitustöö, kus võis märgata nii Nordeconi kui Merko Ehitue logosid. Suurem remonditöö langes justkui juhuslikult eriolukorra ajale, kus see reisijaid ei häiri.

Baltic Queen I pardal tutvustas laeva südant ja eriolukorra ajal laeval toimuvat vanemmehaanik Urmas Kuus.

Laev seismine kai ääres ei tähenda, et seal midagi ei toimuks, ütles just vahetust üleandev Kuus. Laevas leidub tööd kogu aeg. Laevas on ära kirjeldatud tuhanded rutiinsed kontrolltegevused, mida tuleb kindlate tundide või läbitud kilomeetrite järel teha.

Laevas on küll kõik miinimumini viidud, ent elektrit kulub ikka, sest ventilatsioon, valgustus ja veetorustik tuleb töös hoida.

Meie külaskäigu ajal oli parasjagu BLRT töötajatel käsil peamasina nr. 4 hooldustöö ehk laagrite korraline vahetus.

„Laeva jõuallikaks on Wärtsilä mootorid, mis on maailmatasemel,“ kiitis Kuus.

Oma jõududega tehti hooldust aurukatlale.

Laevas on praegugi tegevad enam kui tosinkond meeskonnaliiget.

Laevas ei puudu ka oma töökoda.

„Kui merel midagi juhtub, ega siis ei tooda kopteriga remondimehi, tehnikat ja materjale,“ lausus ta.

Lisaks töökojale on laevas iga natukese maa tagant tööriistakapid, kuna 210 meetri pikkust laeva tööriistade tassimine oleks arutu tegevus.

Kuus ootab pikkisilmi eriolukorra lõppu, sest tahaks merele.

„Meil kulub poolt tundi või tund alates korralduse saamisest, et minna merele,“ rääkis ta. Nii lihtne see siiski pole, sest vähemalt nädal kulub piletisüsteemi taaskäivitamisele, teavituse tegemisele laeva sõidu kohta, meeskonna laevale saamiseks ja ka müüjate-söögikohtade personaliga laeva mehitamiseks. Lisaks on Tallinki e-poe müügiedu tõttu laevas laod tühjavõitu, mis vajaksid varustamist.