Investorite nimel kaebuse esitanud vandeadvokaadi Maria Mägi-Rohtmetsa sõnul ei ole Eesti investorid, sealhulgas Swedbanki enese kliendid, nõus sellega, et kunagi toime pandud investeerimiskelmus, mis on praeguseks aegunud, võiks anda kattevarju suuremale ja pikaajalisemale kuriteoskeemile. „Seesugune olukord jätab kannatanud kaitseta ja mõjub hävitavalt Eesti õiguskeskkonnale,“ märkis Mägi-Rohtmets kommenteerides PPA eilset otsust mitte alustada kriminaalmenetlust.

„Investorid ei mõista PPA poolt väljendatud seisukohta, mille kohaselt väärtpaberitesse investeerides tekib kahju koheselt investeeringu tegemisega, sõltumata sellest, et sisuliselt on võlakirjadesse investeerimine nagu laenuleping. Seda, kas antud laenust tekib kahju ei saa hinnata laenulepingu keskel, vaid alles siis, kui laen tuleb reaalselt tagasi maksta,“ märkis vandeadvokaat.

Mägi-Rohtmets rõhutas, et investorite vaates ongi kogu Swedbanki tegevus olnud suunatud sellele, et võlakirjaomanikud rahulikult ootaksid kuni nende nõuded aeguvad. On ju teada, et nii aktsia- kui kinnisvaraturgudel toimub aastate jooksul nii tõuse kui languseid. Esimesest langusest ei ole võimalik järeldada, et nüüd on kahju tekkinud ja enam pole mingit võimalust paranemisele. Nii on ka pank investoritele mitmekordsel võlakirjade lunastustähtaegade pikendamisel avaldanud.

„Kui viimane lunastustähtaeg saabus ja investorid ei olnud nõus enam võlakirjade pikendamisega kaasa minema, alles siis hakkasid nad mõistma, et tegelikult ei pruugi põhjus olla masus, nagu pank seni avaldanud oli. Tegelikkuses olid võlakirjad olnud rämpsvõlakirjad algusest peale, sest 8,4 miljoni euro eest on ostetud ainult 46,3 ha väärtusetut maad,“ rääkis Mägi-Rohtmets.

„Millist praktikat meie õiguskorras siis kujundatakse? Kas sellist, et kunagi toime pandud investeerimiskelmus päästab pikaajalisest ehk vältavast kelmusest?“

Swedbank pole oma analüüside metoodikat seni avaldanud, aga väidab läbivalt, et tegi kõik õigesti: Rumeenias osteti põllumaid kehtinud turuväärtusega ning emissiooni programmi juhiti nõuetele vastavalt. Kohtumenetluses on pank kinnitanud, et tal pole säilinud asjakohaseid dokumente ja seepärast ei saa neid esitada. Investorid ja kohtud on pidanud lihtsalt uskuma panga esindajate sõnu.

„Eks nüüd peab Riigiprokuratuur otsustama, kas Swedbanki tegevus väärib uurimist või on lihtsam pugeda siingi aegumise taha,“ lisas Mägi-Rohtmets.

Rämpsuks osutunud võlakirjade kuus emissiooni korraldati Swedbanki aktiivsel osalusel 2007. aastal. Swedbank märkis enda nimele üle 53% kõikidest võlakirjadest, mille kandis hiljem edasi oma klientidele. Emissioonidega koguti peaaegu 200 investorilt 8 467 000 eurot.

Rumeenias soetati ligi 7 712 000 euro eest kõigest 46,3 ha põllumaad, mis teeb hektari keskmiseks hinnaks ligi 167 000 eurot. Samal ajal maksis põllumaa hektar Rumeenias keskmiselt 1000 eurot. Kusjuures rohkem kui 755 000 eurot võeti erinevate emissiooni korralduse ja maaostudega seotud firmade poolt juhtimis- ja teenustasudeks, sh ka Swedpank vahendas oma klientide raha investeeringuteks vahendustasu eest. Alates 17.10.2011 omandas Swedbank 100% emissiooni korraldanud ettevõtted ja pärast seda pole esitatud ühtegi ettevõtete aastaaruannet, millest oleks võinud saada tõest informatsiooni.