Konkursid vabadele töökohtadele on mitmekordistunud. Pärast kriisi saab pigem tööd noor, kelle palgaootused on väiksemad.
Tööandjatele valmistab muret ebakindlus tuleviku ees. Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas ütles, et nii kiiresti ei ole ühtegi majanduskriisi tekkinud ja esimene šokk oli hirmuäratav, kuid on siiski mõõdukalt optimistlik. “Kuna tegemist pole mullist tingitud kriisiga, siis on loodetavasti sellest taastumine ka kiirem. Praegu on suur hulk tulevikuinvesteeringuid ja otsuseid külmutatud, mis tähendab, et kriisi mõju kandub edasi sügisesse kui mitte järgmisesse aastasse.”
Ettevõtted otsivad õigusabi enim töötasude vähendamist ja koondamisi puudutavates küsimustes. Tööõigusabi jurist Heli Raidve ütles, et kõige paremas seisus on täna tööandjad, kellel on töötajatega sõlmitud võimalikult paindlikud töölepingud. Raidve leiab, et kriisi järgmiseks laineks valmistumiseks tuleks tegeleda ka seadusandluse paindlikumaks muutmisega. “Vastu oleks vaja võtta juba poolenisti ettevalmistatud eelnõu, mis lubaks lepingutes sisse seada töötundide vahemik ja mitte piiritleda lepinguid fikseeritud töötundide arvuga,” ütles ta.
Tööturg näeb esimesi muutuseid juba praegu, konkursid kandideerimistel on mitmekordistunud. Eesti Töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonna juhataja Siim Sarapuu ütles, et suure tõenäosusega toob kriis senisest suurema huvi ümberõppe ja täiendkoolituste vastu. Ta lisas, et täna on tööd otsivate inimeste seas lausa 40% neid, kellel ei ole mingisugust erialast haridust. Pärast kriisi saab pigem tööd noor, kelle palgaootused on väiksemad. “Viimase viie aastaga on palgatõus olnud keskmiselt 7 protsenti aastas, mis on ajanud ka noorte ootused kõrgeks. Paljud töölesaamised võisid ka selle taha jääda,” rääkis ta.
Lisaks töötusele toob ekspertide sõnul kriis tööturule kindlasti ka rohkem isetekkelist liikumist. “Iga kriis käivitab rohkem ka vabatahtlikku töökoha vahetust ja liikumist tööturul,” rääkis Fontese partner ja arendustiimi juht Piret Jamnes. Olulisi muutuseid toob kriis ka juhtimispõhimõtetesse, mis on pannud juhid täiesti ootamatusse ja uude olukorda. “Näha on, et need meetodid, mis hakkasid juhtimises juurduma, saavad olema uus normaalsus. Kui ärijuhtimises on meil seni olnud kõik hästi, siis inimeste juhtimine saab täitsa uue kvaliteedi. Kui enne ei arvatud, et juht peaks tegelema inimeste karjääriga, siis nüüd on see teisiti,” lisas ta.
Kriis toob kaasa ka muid häid aspekte. “Kriisi üheks suurepäraseks tulemuseks on avastus, et on töid, mida ei peakski tegema. Tuleb üle vaadata, mis tööd on, mismoodi neid tehakse ja milline on see lõpptulemus,” rääkis Tallink Grupi personali- ja arendusdirektor Vahur Ausmees. “Tõenäoliselt muutub töötamine ka paindlikumaks ja laiemaks. Inimestele tuleb tööülesandeid juurde ja see eeldab ka teatud oskuseid, aga see tähendab ka seda, et neile tuleb anda ka suuremaid õiguseid,” täiendas ta.
Aruteluringis osalesid Vahur Ausmees (Tallink Grupi personali - ja arendusdirektor), Siim Sarapuu (Eesti Töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonna juhataja), Piret Jamnes (Fontese partner ja arendustiimi juht), Heli Raidve (Tööõigusabi jurist ja juhataja), Arto Aas (Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht). Arutelu modereeris Lehari Kaustel.
