Ringkonnakohus jättis Tere saneerimiskava jõusse. Ülo Kivine: igapäevast tööd kohtuvaidlus ei sega, aga vahel tuletab end meelde

Tallinna Ringkonnakohtu 17. aprilli määrusega jäi Tere ASi saneerimiskava kinnitamine Harju Maakohtus jõusse. Saneerimiskava jõustumine kahes kohtuastmes kinnitab, et kava on realistlik strateegia, mis Terel on võimalik plaanitud ajakavaga ellu viia, tõdes Tere ja Farmi Piimatööstuse juhatuse esimees Ülo Kivine.

Kas kohtuvaidlustega on nüüd ühel pool, ei osanud Kivine prognoosida. „Eesti kohtusüsteem lubab vaiet veel ühe kohtuastme võrra edasi viia," lausus ta, lisades, et selleks peab muidugi olema teise osapoole soov.

Ringkonnakohtus vaidlustasid maakonnakohtu otsuse kolm ettevõtet: Flinty OÜ, Osaühingu Kentex Finance Eesti ja Fepower OÜ. Flinty kuulub Krediidiinfo andmetel Urmas Uustalile, Kentex Finance Eesti ja Fepoweri tegelik kasusaaja on Reet Raidur. Raidur on Tere endise omaniku Oliver Kruuda elukaaslane.

Harju maakohus algatas Tere saneerimise juba 2016. aastal 18. veebruari määrusega. Kolm aastat kinnitamist oodanud kava kinnitas maakohus lõpuks eelmisel aasta 28. juuni määrusega. Siis alustas Tere ka saneerimiskava täitmisega.

Esimesed saneerimiskava maksed, kokku üle kolme miljoni euro, tasuti veebruaris. Nõuete maht kokku moodustab üle 47 miljoni euro ning suurimaks võlausaldajaks on omanikfirma Maag, kes võlad kokku ostis.

Kivise sõnul on ettevõte juba täitnud kõik vanad kohustused põllumeeste ees ning vastavalt kehtestatud kavale tegeletakse ka teiste võlausaldajatega.

Kohtuvaidlused igapäevatööd ei sega

Kivise kinnitusel lähtub ettevõte igapäevastes tegemistes saneerimiskavast. Ja Kivise sõnul on põhiline tegevus ikka igapäevane töötamine, piima varumine ja toodete pakkumine tarbijatele. Igapäevatööd kohtuvaidlused Kivise kinnitusel ei mõjuta ega sega. „Ei saa öelda, et segab ja isegi, et mõjutaks. Aga paratamatult, kui jälle pinnale kerkib, siis tuletab ennast meelde," rääkis Kivine, kinnitades, et igapäevaselt piima varumisele, kaupade tootmisele ning partneritega koostööle mõju ei ole.

„Eelarvetes ja äriplaanides oleme sellega arvestanud, et kava kohaselt tulevad sellised summad makseks. Täna me seda kava täidame," lausus Kivine.

Kivise sõnul on Tere tänu saneerimisele ja ümberkorraldustele on tänaseks juba saavutanud tugeva positsiooni Eesti piimaturul. Praegune keeruline olukord maailmas on tema kinnitusel loomas ettevõttele uusi võimalusi.

Näiteks juhul, kui Leedu seab piiranguid imporditava piima kogustele, on Tere valmis vastu võtma arvestatava koguse täna Eestist välja viidavast piimast. „Loomulikult on meil vaja teada põllumeeste pikemaajalisi plaane toorme turustamiseks, et vastuvõetavaid mahte arvestada ja tööd planeerida, kuid arvan, et Eesti peaks oma piimast võimalikult palju ise ümber töötlema," kinnitas ta. See on muuhulgas Eesti toidujulgeoleku küsimus.

Praegu on saaks oluliselt rohkem toorainet vastu võtta Tere Põlva tehas, kuid toorainemahtude arvestava tõusu korral tuleks Kivise sõnul ka teistes tootmisüksustes tööd ümber planeerida. See aga eeldab mahtude jätkusuutlikkust ning pikemat koostööd tootjatega.

Tänases turuolukorras on Eesti tehastele müüdav piim Kivise sõnul kindlamas seisus kui eksporti minev toodang, sest kiiresti rikneva toorainena on piim ekspordi suhtes tundlik, seda ei saa määramata ajaks piirile seisma jätta.

Mõne nädala tagune nn Leedu piimasõda tõi Kivise sõnul neile küll huvilisi ja päringuid, kas vajadusel saaks piima neile tuua, kuid koostööks need huvi tundmised ei arenenud.

Miks see niimoodi on, et tootjad piima Leetu viia eelistavad, Kivine öelda ei osanud. Hinnas küsimus tema sõnul ei ole. „Eesti hind on täna selgelt Leedu hinnast parem," kinnitas Kivine.