Ökoinimesed räägivad aga, et põhimõtteliselt see vaht, mida me kõik šampoonides nii armastame, tegelikult eemaldab meie juustest ja nahalt vajalikud looduslikud õlid. Selle tulemusena saab meie keha sõnumi, et juuksed on kuivad, vaja on hakata rohkem õli tootma. Nii muutuvad juuksed jälle rasvaseks ja kogu protsess kordub taas. Just sellepärast peavad paljud iga päev pead pesema. See pole juustele aga üldse hea.

Lisakas sellele, et pidev pesemine pole juustele hea, pole see hea ka meie organismile. Võid ju arvata, et pesed šampooni maha, aga eri uuringute kohaselt jõuab lausa 60-90% kosmeetikatoodete koostisosadest ka meie vereringesse.

Selle tulemusel võivad need ained põhjustada peavalu, iiveldust, allergilisi reaktsioone, juuste ja peanaha kuivust ning isegi juuste väljalangemist. Lisaks kahjustavad nad maksa, südant, kopse, aju ja immuunsüsteemi.

Rohkelt vahutav loputusvesi pole hea ka loodusele. Peale peapesu jõuab kahjulikest ainetest pungil reovesi lõpuks keskkonda, kus need ained mõjuvad halvasti nii taimedele, ussidele kui kaladele. Näiteks leidub šampoonides keemilisi ühendeid, mis pesevad lindudelt maha vetthülgava kaitsekihi, mille tulemusel linnud ka hukuvad.

Kuid millised on alternatiivid?

“Laser” leidis üles naise, kes pole seitse aastat poest šampooni ostnud ja peseb enda sõnul isetehtud alternatiividega pea väga edukalt puhtaks.

“Juuksed on seni peas nagu näha,” kommenteerib tartlanna Triin Nõu, kes poest ostis viimase šampooni seitse aastat tagasi.

Selle aja jooksul on ta katsetanud nii India taimepulbrite, kikerhernejahu, savi kui ka kõikide kodutehtud šampoonide põhivara, munaga.

Tänaõhtuses “Laseris” võtab Marii Karell parimad isetehtud šampoonide retseptid ette ja asub katsetama. Et päris mitte kõike uskuda, mis internetis kirjas, võtab ta appi ka eksperdid.

“Igasugu asju võib endale pähe määrida, loomulikult,” naerab TTÜ Keemia ja biotehnoloogia teadur Tiit Lukk meie plaani esialgu välja, kuid leiab meie alternatiivide nimekirjast siiski asju, mis võiksid isegi töötada.

“See peseb sellepärast, sest seal sees on saponiine,” selgitab Lukk.

Mis siis meil muud üle jääb kui loota, et looduslikud saponiinid teevad oma töö ja saame pea ennast ja keskkonda kahjustamata puhtaks

“Mulle tundub, et ma ei saagi seda juustest välja, pesen ja pesen ja pesen ning loputan, juuksed on ikka kanged. Kui olete kunagi kätepesuseebiga pead pesnud, siis tunne on sarnane,” kommenteerib Marii Karell esimest looduslikku alternatiivi.

Milliste koostisosadega šampoon kindlasti poodi jätta ja milline kodune alternatiiv miskit ka väärt on, näeb juba täna kell 20 TV3 “Laseris”.