Kontserni käive vähenes eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes 16 protsenti tasemele 227 miljonit eurot. Kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 50 miljonit eurot (-41%) ja puhaskahjum 2 miljonit eurot. Eelmise aasta samal perioodil oli puhaskasum 9,5 miljonit eurot.

Eesti Energia juhatuse liikme ja finantsdirektori Andri Avila sõnul mõjutasid majandustulemusi erakordsed olud: viimase poolsajandi kõige soojemast talvest tingitud elektritarbimise vähenemine, koroonakriisi täiendav negatiivne mõju elektri- ja õlitarbimisele ning kõige madalamad elektrihinnad alates elektrituru avanemisest. Lisaks tarbimise vähenemisele hoidis Nord Pooli elektriturul hinna madalal Põhjamaade väga kõrge hüdrobilansi tase.

„Põhjamaades on potentsiaal toota keskmisest 25 teravatt-tundi rohkem hüdroelektrit. Võrdluseks, sellest jaguks Eesti elektritarbimise katmiseks kolmeks aastaks. See mõju oli tuntav ka Eesti hinnapiirkonnas, kui elektri hind jõudis mõnel ööl langeda 0 euro lähistele. Madal elektrihind teeb rõõmu meie klientidele, kuid ettevõttele tähendas see väiksemat müügitulu, mida ei korvanud ka vedelkütuste ning gaasi müügitulu kasv,“ märkis Avila.

Elektrihind aastatagusest 20 eurot odavam

Nord Pooli elektrituru Eesti hinnapiirkonnas oli kvartali keskmine hind 27,6 eurot megavatt-tunni kohta ehk 20 eurot aastatagusest odavam. Eesti Energia müüs Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Rootsis ja Soomes aasta esimese kolme kuuga 2 teravatt-tundi elektrit ehk kaks korda rohkem kui ise tootis. Madalast elektri turuhinnast ja kõrgest CO2 kvoodi hinnast tingituna kahanes elektritoodang aastaga 57 protsenti 1 teravatt-tunnile.

Elektritoodangust poole moodustas taastuvelekter, mis näitas aastaga 14-protsendilist kasvu paremate tuuleolude ja tuuleparkide hea töökindluse toel. Teise poole toodangust moodustas elekter põlevkivist, põlevkivigaasist ja jäätmetest.

Taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest toodetud elektri osakaal kogutoodangust kasvas kvartali keskmisena 61 protsendile. Eesti Energia CO2 emissioon vähenes I kvartalis aastaga 65 protsenti tasemele 0,9 miljonit tonni. Kahe aastaga on süsinikuemissioon vähenenud ligi neli korda, mis on aidanud teha Eestist Euroopa kõige kiirema süsinikuheitme vähendaja.

Vedelkütuseid tootis Eesti Energia esimeses kvartalis 122 000 tonni, mis õlitehaste eelmisest aastast erineva hooldusgraafiku tõttu jäi vaid napilt alla mullusele rekordtoodangule (125 000 tonni). Vedelkütuste müügitulu kasvas aastaga 5,2 miljoni euro võrra 35 miljoni euroni (+18%).

„Globaalne nõudlus naftatoodete järele hakkas märtsis koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud liikumispiirangute tõttu drastiliselt langema. Näeme negatiivset mõju tootjatele veel mitme kvartali jooksul, sest turu taastumist ei ole oodata enne käesoleva aasta lõppu. Oleme vedelkütuseid riskimaandamistehingutega suures osas ette müünud, mis pakub meile kriisis mõningat leevendust,“ kommenteeris Avila.

Lõviosa investeeringutest Tootsi tuulepargi maa ostuks

Võrguteenuse müügitulu kahanes vähenenud tarbimisest tingitud edastusmahtude tõttu 4 protsenti tasemele 60 miljonit eurot. Eesti Energia investeeris kvartaliga 69 miljonit eurot, millest lõviosa moodustas taastuvenergia arenguks tehtud investeering ehk Tootsi tuulepargi aluse maa omandamine.

Andri Avila lisas, et järgnevatel kvartalitel seisab enamik riike silmitsi majanduskriisiga, millel on energia tarbimisele ja hindadele otsene mõju. „Eesootavas olukorras peame jätkama efektiivsuse tõstmisega ning üles leidma kokkuhoiukohad, et kriisifaas edukalt läbida.“

Eesti Energia üldkoosolek kinnitas aprilli lõpus ettevõtte 2019. aasta majandusaasta aruande ja otsustas jätta kasumi jaotamata.