„Ma ei arva, et keskuste avamisega toimub haigestumiste hüpe," sõnas ta ja märkis, et kaubanduskeskuste haldajad käituvad vastutustundlikult ja väldivad kampaaniate korraldamist või kampade kogunemise tolereerimist. „Ma usun, et otsuse tegijad ei pea seda hiljem kahetsema."

Kaubanduskeskused avatakse piiratud tingimustel 11. mail. Pärnits tõi välja, et Leedus jäid kaupmehed keskuste avamise järel külastatavusega rahule. Ta ütles, et uste lahti tegemisel saab olema ilmselt samasugune efekt kui uue keskuse avamisel - alguses tuleb palju inimesi, siis toimub väike langus ning hiljem hakkab uuesti külastatavus tõusma.

Ülemiste juht möönis, et osadel kauplustel on tekkinud koroonakriisi ajal raskused. „Mõned kauplused on kas koondanud töötajaid või on inimesed haiged või riskigrupis ja ei tule kodust välja. Ma arvan, et enamus kaubanduskeskusi tolereerivad esimesel kuul paindlikkust avamisaegadel ehk kui pole tööjõudu, et kauplust lahti hoida näiteks 10st 21ni kui keskus avatud on," sõnas ta.

Pärnits ennustas, et tarbimine võiks varasemale tasemele jõuda aasta lõpuks. „Ma püüan olla optimistlik ja loodan, et detsembris on kaubandus toimival tasemel. Kas just nii suurepärased tulemused kui 2019. aastal, aga täiesti mõistlikul tasemel, kus saab julgelt kaupa sisse tellida ja inimesi tööle võtta vajadusel ning lõpuks rahulikult magada," ütles ta.

„Teine asi, mis paneb mõtlema on, et Eestis kasvab kohutava kiirusega tööpuudus ja turule jääb vähem raha. See on negatiivne faktor, aga teiselt poolt kulutas Eesti inimene varem palju raha reisimisele. See hõlmas nii majutust kui ka ostlemist teises riigis. See on nüüd tükk aega seotud suurte hirmudega, seega raha, mis läks enne reisifirmadele või Türgi hotellidele, jääb nüüd sisetarbimisse," lisas Pärnits.