ERISAADE | Eesti Energia juht naftahinna kokku kukkumisest: olime jõudnud põlevkiviõli selleks ja järgmiseks aastaks suuresti ette ära müüa

Hando Sutter kinnitab Delfi „Eriolukorra erisaates“, et suurettevõte suudab rasked ajad üle elada ilma Ida-Virumaal massikoondamisi ette võtmata.

Riigi energiaettevõte tuli eile välja oma esimese kvartali majandustulemustega. Sooja talve otsa, tuli omakorda naftasõda ja siis veel koroonakriis. Kõik need puudutasid Eesti Energiat. Ettevõtte juhatuse esimees Hando Sutter räägib, kuidas tullakse toime ülimadala naftahinnaga, kas veel ühe õlitehase rajamine, mille valitsus keset koroonakriisi otsustas, tuleb ikka tasuv, ning vastab noortele aktivistidele, kes tahavad kohtutee jalge alla võtta tehase vastu. Samuti räägib ta sellest, kas Ida-Virumaal saadakse hakkama uute koondamisteta. Saatejuht on Raimo Poom.

Aasta alguses polnud teil lihtne – kõigepealt soe talv, kui elektrit tarbitakse vähem, siis naftasõda ja seejärel koroonakriis. Kas kunagi varem on nii keerulist olukorda üheskoos olnud?

Ilmselt ei ole kellelgi tänases Eestis ja maailmas nii keerulist olukorda olnud. Meil on täna käsil tervishoiu, meditsiinilise taustaga kriis ja majandusinimesed tunnevad end natuke abituna, sest sõltume sellest, kuidas meditsiiniinimesed selle kriisiga hakkama saavad ja kui ruttu saame normaalse elu juurde tagasi minna.

Aga vastab tõele, et enne, kui see kriis tuli, oli meil viimase 60 aasta kõige soojem talv. Oli palju tuult, kohati nii palju, et meie elektrivõrk sai pihta ja meil olid ajaloolised elektrikatkestused Lõuna-Eestis. Ja kogu meie regioonis on olnud ka väga palju sademeid. Ja võibolla me Eestis ei usu, aga Norras on nii palju lund, kui seal pole olnud viimased kümme aastat. See hakkab sulama ja sellest tekib nii palju hüdroenergiat, et seda on kokku umbes terve Eesti kolme aasta tarbimine.

Elektris on palju väga-väga palju, samas tarbimine on seoses koroonakriisiga ära kukkunud. Ja see kõik kokku on see, millega täna peame tegelema. Päris huvitav olukord.

Selle otsa siis ka naftasõda, mis maailmast üle käis. Kuidas madalad naftahinnad teie äri ja tulu teenimise võimalusi mõjutavad, sest põlevkiviõli on teil suur tootmisvaldkond?

Kui natuke pikemalt vaadata, siis esimeses kvartalis olid meie tulud suuremad, kui möödunud aasta samal ajal. Tegelikult oli meil esimene kvartal õli tootmises ja müügis väga korralik.

See, mis on hetkel toimunud, on aga globaalselt täiesti erakorraline. Üle poole maailma rahvastikust istub kodus ja ei liigu. Paljud tööstused seisavad. Naftatoodete tarbimine on päeva pealt kukkunud 30% ja seda maailmas, kus kolme protsendine tarbimise muutus on väga suur muutus.

Ilmselgelt polnud selliseks muutuseks keegi valmis. Nüüd võtab natuke aega selle supi alla neelamine. Samas on kokku lepitud ka ajaloolistes tootmiskärbetes, on tekkinud [riikide] grupid, kus lisask OPEC+ on seal taga USA, Norra, kes pole sellise laua taha kunagi kokku tulnud. Aga on erakorralised ajad ja erakorralised meetmed on ka tootmiskärbete pool. Analüütikud ütlevad praegu, et selle aasta lõpuks peaks tasakaal taastuma.

Kuidas teid madal naftahind mõjutab – kas te peake seda müüma alla omahinna või toodate lattu paremateks aegadeks?

Meie töötame siiani täisvõimsusega ja oleme suutnud ka müüa. Meid aitab ühtepidi see, et oleme finantsturgudel teinud riskimaandamise tehinguid ning müünud oma õli suures osas selleks aastaks ette ja ka päris palju järgmise aasta toodangut. See ongi just selleks, et me ei jääks jätta lühiajaliste kõikumistega, aga ka täpselt sellises olukordades nagu praegu.

Teisalt, kui õli turuhind kukuks alla meie muutuvkulude, siis me muidugi ei müüks vaid kas toodaks lattu või siis lühiajaliselt vähendaks toodangut. Aga sinna me täna ei ole veel jõudnud. Positiivse poole pealt võibki öelda, et viimase nädalaga on nafta hind pea poole võrra tõusnud ja jõudnud 30 dollari juurde ja ehk on kõige hullem juba selja taga.

Koroonakriisi ajal just otsustati, et hakkate ehitama teist õlitehast, mis peaks täies mahus tööle saama aastaks 2024. Kas selleks ajaks te usute, et naftahinna šokk on selja taga täielikult?

Kuna õlitehase tasuvusaja pikkus on ca kümme aastat alates 2024. aastast, siis selliste otsuste tegemiseks tuleb vaadata olulisemalt pikemat perioodi, kui 16. märtsist alates. Kui vaadata kümme aastat selja taha või ka kümme aastat ettepoole, siis on kindlus suhteliselt suur, et hind püsib üle selle taseme, mis annab meile korraliku tootluse. See tuleb sellest, mis teeb nafta tarbimine aastal 2040. maailmas ja millest seda katta on võimalik. Ehk, mis oleksid konkurendid meie tootele.

Ja loomulikult tuleb arvestada, et me oleme imepisikesed - oleme arvutanud, et Eesti õlitarbimisega õnnestuks maailma õlitarbimist katta umbes kaks tundi aasta peale. See, kas meie toodame või ei tooda, ei mõjuta seda turgu.

Olen öelnud ka aktivistidele, kes leiavad, et nafta tootmine tuleks ära lõpetada, et tegelikult peaksid nad tegelema tarbimisega. Kui tarbimist poleks, siis poleks ju ka tootmist.

Aktivistidest rääkides – äsja tuli uudis, et noored tahavad õlitehase rajamise otsuse ohtusse anda. Mis sellest nüüd saab?

Meil hetkel ei ole rohkem infot, kui oleme lehest lugenud. Oleme kohtult küsinud, kuid pole ametlikult kinnitust hagi kohta saanud. Jälgime loomulikult, mis seal on.

Aga see on tore, et meil on demokraatlik ühiskond ja kõigil on võimalus oma tõekspidamiste eest seista. Ühtepidi on ju vahva – mäletan, mille eest mina seisin 20 aastaselt. Seisime tollel ajal fosforiidi kaevandamise vastu ja olime üsna kindlad, et see on maailma kõige õigem asi, mida teha. Täna ma võibolla nii mustvalge ei ole.

Aga oleme menetlenud kõik õlitehase rajamise etapid ära. Ka keskkonnamõjude hindamine on tehtud. Ja ma olen veendunud, et see on tehtud professionaalselt ja kui kohus neid materjale küsib, siis kindlasti need ka esitame.

Tulles elektritootmise juurde, siis sealgi on rekordeid. Need puutuvad põlevkivielektri tootmise kahanemisse. Seda toodeti esimeses kvartalis õige vähe, mis tekitab küsimuse, mida see tähendab teie äri ja inimeste kokku tõmbamise vaates? Eriti puudutab see Ida-Virumaad, kus tööpuudus juba 13% peal ja teil palju inimesi tööl..

Suuremad kohanemised me tegime ära eelmisel aastal. See oli väga raske – mäletate, et seal olid sadade inimeste koondamised. Midagi nii mastaapset meil vähemalt tänaste teadmistega ette võtta ei tule. Küll teeme seal struktuuri korrastamise ja katsume efektiivsust parandada, seega midagi võib seal tekkida. Kuid tänase hetkega hakkama saamiseks kasutame siin riigi poolt pakutavaid meetmeid, ka töötukassa meedet ja ka Ida-Virumaale suunatud meetmeid, mida valitsus praegu arutab. Ja nende toel ma arvan, et saame just töötajate mõttes kõige suuremate tagasilöökidega hakkama. Katsume oma võimekust üleval hoida, et kui see väga keeruline aeg läbi saab, siis edasi toimetada.

Majandusminister Taavi Aas ütles eelmisel nädalal, et tema on saanud põlevkivisektorilt signaali, et kui valitsus annab lisatuge, siis suudetakse sügiseni drastilistest sammudest koondamiste mõttes hoiduda. Kas see kehtib ka Eesti Energia vaates?

See meie puhul vähemalt pole nii mustvalge, sest me tegeleme Ida-Virumaal erinevate asjadega: elektritootmise, õlitootmise ja soojatootmisega. Meil on teatud mõttes paindlikkust rohkem kui teistel. Meil on võimekus mingi periood lattu toota. Meil on võimekus ka põlevkivi mingil perioodil lattu toota. Me saame teatud paindlikkusi keeruliste hetkede üleelamiseks kasutada. Ja võibolla on meil ka likviidsusolukord parem, kui mõnel teisel väiksemal ettevõttel. Selle tõttu on meil võibolla natuke lihtsam.

Aga nagu me esimese kvartali kohta ütlesime, olime sisuliselt nullis, teenisime väikese kahjumi. Aga samas oleme jätkuvalt riigile üks suuremaid maksumaksjaid. Kui riik seda maksukoormat paariks kvartaliks natuke vähendab, siis aitab see meil paremini [kriisi] üle elada. See kehtib ka Eesti Energia kohta.

Põlevkivisektoris on ettevõtted ka omavahel seotud. Üheks näiteks on palju räägitud põlevkiviõli rafineerimise tehase rajamise küsimus. Ega see kriis pole nüüd olnud selline, et sektor ei suuda seda investeeringut enam välja kanda? Seal te ju lootsite seda mitte üksi ehitada, vaid nii, et naaberettevõtted tuleksid kampa ja ka riik veel omalt poolt?

Siin meil uudiseid ei ole. Meil on eeluuring käimas ja tulemused peaksid lähiajal jõudma, mille analüüsime läbi. Juuni lõpuks on meil pilt olemas selle tehnoloogia kohta, tasuvuse kohta, investeeringu suuruse kohta. Ja loomulikult on meil siis värsked andmed turu kohta ja siis seda kokku võttes saame otsustada. Aga sinnamaani oleks ennatlik kommenteerida, sest ka see otsus oleks päris pika aja peale.

Saate lõpus räägib Sutter ka sellest, mis saab plaanitud Eesti Energia taastuvenergiat tootva tütarettevõtte Enefit Green börsile viimise plaanist.