Keskpank: kui piirangud kestaks augustini, kerkiks probleemlaenude maht 13 protsendini. Rootsi pankade rahastusmudel tähendab meile ka riske
Eesti Panga värske finantsstabiilsuse ülevaate kohaselt on panganduses piisavalt kapitalipuhvreid ka pikemat aega kehtivate piirangute puhul. Kui piirangud peaksid kehtima augustini, võib keskpanga hinnangul probleemsete laenude osakaal kerkida 13 protsendini pankade laenuportfellist.
Eelmise aasta lõpus oli probleemlaenude osakaal laenuportfellist Maive Rute sõnutsi 2%.
Võimalik 13% probleemlasenude oskaal ei ole mitte keskpanga porgnoos, vaid erinevate riskistsenaariumite läbimärgimine ning tugineb eeldusel, kui piirangud kestaksid augustini ning keskpanga märtsikuise nägemuse kohaselt oleks selle aasta majanduslangus sel juhul 14%.
Probleemlaenude oskaal olekse sellise stsenaariumi puhul väikepankades suurem ning suurtes pankades väiksem.
"Tegelikud laenukahjuid jäävad suure tõenäosusega väiksemaks, kui augustine kestvate piirangute stsenaarium näitab," laussu Rute.
Koroonakriisi tõttu on finantssektori riskid ettevaates suured, sest ettevõtete ja eraisikute suutlikkus laene tagasi maksta on langenud. Piirangud mõjutavad nii sisenõudlusele kui ka ekspordile suunatud ettevõtteid.
Kuigi finantssektori riskid on ettevaates suured, on üldpilt Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul siiski julgustav. „Ka Eesti pankade laenukahjumid kindlasti kasvavad järsult, kuid neil on piisavalt kapitali maksepuhkuste andmiseks, uute laenude pakkumiseks ja laenukahjumite talumiseks. Maksepuhkuste andmine kergendab ettevõtetel ja inimestel kriisiga toimetulemist. Pankade poolt heal ajal kogutud kapitalipuhvrid kuluvad nüüd marjaks ära,“ ütles Müller.
hoida see, et keskmiselt on ettevõtete ja inimeste rahalised puhvrid kasvanud, laenuintressid on madalad ning eelmise kriisi järel on alanenud ettevõtete ja majapidamiste võlakoormus. Lisaks toetab valitsuse abipakett majandust tervikuna ja riik pakub Kredexi kaudu käendusi, mille eesmärk on leevendada ettevõtete probleeme laenumaksete tasumisel ja pangalaenu saamisel.
Mülleri sõnul on kapitalipuhvrite kõrval teiseks teemaks pankade likviidsus ja seda tuge saab Eesti Pank vajadusel pankadele soodsatel tingimustel pakkuda. Keskpanga likviidsustugi aitab kaasa sellele, et Eesti ettevõtetel ja inimestel oleks ligipääs soodsale laenurahale. Samal eesmärgil on Eesti Pank sarnaselt teistele euroala keskpankadele valmis pakkuma pankadele täiendavat kuni 3-aastase tähtajaga laenu.
Rootsi pankade riskid
Eestis rahastavad pangad end hoiuste abil ja on seetõttu laenupakkumises küllaltki iseseisvad. Samas kuuluvad kaks Eesti suurt panka Rootsi pangandusgruppidesse ja ligi pool nende pangandusgruppide rahastusest tuleb finantsturgudelt. Kui finantsturgude kaudu rahastamine muutub Rootsi pangandusgruppide jaoks keerulisemaks või olulisemalt kallimaks, siis võib see halvasti mõjuda ka tütarpankade laenupakkumisele Eestis.
Turgudelt rahastuse saamine on Rute sõnul paaril viimasel kuul olnud heitlik ning keeruline. Seda peegeldab ka pankade aktsiahindade muutus: viimasel kahe kuuga on need oma väärtusest kaotanud veerandi.
Rute sõnul laenavad Rootsi suurpangad turult raha nii tagatud kui tagamata võlakirjadega. Kui tagamata võlakirjade hind oli enne kriisi alla 0,5%, siis nüüdseks on see tõusnud 2% lähedale. „pankadel läheb turul rahastamine kallimaks ning ka emissiooni korraldamine võib olla raskendatud,“ märkis Rute.
Tagatud, pandivõlakirjade olukord on olnud stabiilsem, kuid ka seal on olnud tunda survet laenuraha kallinemiseks.
Lisaks Rootsi majandusele mõjutab Eesti finantssektori tugevust ka Läti ja Leedu käekäik, sest Eestile süsteemselt oluline Luminori pank tegutseb seal filiaalide kaudu, mistõttu mõjutavad Balti riskid otseselt Eesti finantssektorit. Praegu prognoositakse, et Läti ja Leedu majanduslangus kujuneb üsna sarnaseks Eesti omaga.
Alates maist on Eesti Pank viinud kommertspankadele kehtiva süsteemse riski puhvri 1% tasemelt 0%ni. Selle sammuga vabanes pankade jaoks 110 miljonit eurot, mida nad saavad kasutada võimalike laenukahjumite katmiseks ja uute laenude väljastamiseks. Eestis tegutsevad pangad on kinnitanud, et vähemalt sügiseni on peatatud dividendide maksmine, kuna see vähendaks nende võimet tulla toime laenukahjudega. Kuivõrd praeguses kriisis on riskid kasvanud kõigi finantssektori osaliste jaoks, peaksid vastutustundlikult käituma ka hoiu-laenuühistute ja teiste laenuandjate omanikud.
