Tööandja riigiabi küsimine seab töötaja laenuvõime löögi alla: paljud võivad sel juhul kodulaenust suu puhtaks pühkida
(1)
Pangad võtavad praegu luubi alla ka tööandja, kui inimene tahab kodu ostmiseks laenu võtta. Kui tööandja on riigilt palgaabi saanud, võib pank laenuandmisest loobuda, kui on vähegi kahtlus, et töötasu võib väheneda või töötajat oodata koondamine, ütles SEB erakliendi segmendi müügijuht Evelin Tammearu Kasulikule.
Kõik pangad rõhutavad kui ühest suust, et riigiabi ei välista laenusaamist ja otsus sõltub konkreetsest inimesest, kuid riigilt palgaabi saamist võetakse ühe võimaliku riskina, kirjutab Äripäev.
SEB erakliendi segmendi müügijuht Evelin Tammearu ütles Kasulikule, et tänases olukorras peavad kliendid eriti tähelepanelikult arvestama võimalike kriisimõjude ja arengutega oma finantsidele. "Soovitame tänastel laenuvõtjatel hoolikalt läbi mõelda, kas ja kuidas võib tänane olukord mõjutada teda ja tema tööandjat ning seda mitte üksnes antud hetkel, vaid ka järgnevate kuude jooksul," lisas ta.
"Kui on vähegi kahtlus, et hetke olukorrast tulenevalt võib tulevikus töötasu väheneda või tööandja on sunnitud töötajate arvu vähendama, soovitame laenu võtmise otsus olukorra selginemiseni edasi lükata," kinnitas Tammearu.
Selleks, et laenusaajal oleks piisav kindlustunne oma tuleviku kohustuste täitmise osas, on Tammearu sõnul väga oluline, et sissetulek oleks garanteeritud, mitte kompenseeritud ajutistest riigi meetmetest.
Oleneb konkreetsest kliendist
Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma sõnul ei välista riigi toetuse saamine laenu väljastamist. „Inimeste maksevõime hindamisel võtame ennekõike arvesse regulaarset igakuist sissetulekut ja kohustusi. Kui see sisaldab ka riigipoolset toetust, hindame laiemalt tööandja sektorit ning konkreetset laenutaotlust,“ täpsustas ta.
Pärgma sõnul tehakse laenu väljastamise või väljastamata jätmise otsus alati individuaalselt, kliendist lähtuvalt. „Laenutaotluse mitte rahuldamise põhjuseid on mitmeid, levinumaks varasem ebakorrektne krediidiajalugu ja liialt suur laenukoormus koos uue kohustusega või siis tagatise seisukord ja seeläbi omafinantseeringu piisavus,“ sõnas ta.
Pank hindab riski
LHV eraisikute finantseerimise juht Catlin Vatsel rõhutas, et ka kriisi ajal on avatud laenupoliitika inimeste kindlustunde tagamiseks väga tähtis. „Kodu ostmine ja laenu võtmine on kliendi jaoks väga suur otsus, praegustel keerulistel aegadel on meie kui panga kohus olla veelgi tugevamalt oma kliendi kõrval nõustaja rollis.“
„Analüüsime kliendiga koos läbi kui palju on soovitud laenusumma juures tema sissetulekul langemise puhvrit,“ lisas Vatsel. Kui kliendi tööandja on sattunud riigi abi vajavate ettevõtete hulka, siis kliendiga teemat arutades toob pank tema sõnul välja enda nägemuse antud sektori ohtudest ja võimalustest.
„Iga laenuprojekti analüüsime individuaalselt ja püüame leida lahenduse,“ julgustas Vatsel.
Taastumist tuleks oodata kolm kuud
"Laenutaotleja sissetulek võiks olla enne laenu võtmist taastunud vähemalt 3 kuud peale riigi poolse toetuse saamist. Sissetuleku taastumine annab taotlejale kindlustunde sissetuleku jätkusuutlikkuse osas," sõnas Tammearu.
Sama soovitas ka Vatsel LHV pangast. „Teatud juhtudel on ka kliendi huvides oodata kuni on selgem kas tema tööandja suudab eriolukorra tõttu langenud palgad taastada või mitte.“
„Tihti näeme, et laenu taotletakse üksinda ning on tõenäoline, et kui kliendi palka on kärbitud 30%, siis laenumakseks pole sissetulek enam piisav,“ rääkis Vatsel. Siinkohal soovitas Vatsel leibkonnal taotleda laenu koos, siis saav pank arvestada sissetulekuna mõlema taotleja palkasid ning siis on sissetulekutes ka rohkem kukkumise ruumi ning tõenäosus laenu saada suurem.
Ka Tammearu sõnul ei välista tööandja kuulumine riigi toetavate ettevõtete hulka automaatselt selle ettevõtte töötajate eraisikuna laenu saamist.
"Tööandja risk on koroonakriisi valguses kindlasti suurenenud, mistõttu analüüsime tänases olukorras eraisikutele laenude väljastamisel põgusalt tõesti ka igat tööandjat, pöörates tähelepanu nii sektorile, milles ettevõte tegutseb kui ka avalikest registritest saadavale infole," lisas ta.
"Kõrgendatud tähelepanuga analüüsime nende laenusaajate taotlusi, kelle tööandja on avaldanud infot võimalike koondamiste või muude abistavate meetmete kasutamise kohta," tõdes Tammearu. Samas nagu eelnevalt mainitud ei tähenda see tema sõnul automaatselt seda, et sellise ettevõtte töötajad laenu ei saa.
"Laenu väljastamine sõltub ikkagi konkreetsest laenutaotlejast, tema ametikohast ettevõttes, ettevõttes käimas olevate muudatuste mõjust tema töökohale ja sissetulekule ning ka laenutaotleja kvalifikatsioonist," rõhutas Tammearu.
Näiteks saab tema sõnul tuua IT töötajaid, kes ka tänases olukorras ilmselt ei pea muretsema oma töökoha kaotamise pärast või, kui see ikkagi juhtub, saavad loota sissetuleku kiirele taastumisele.
Hea lugeja! Jaga oma kogemust praegusel ajal kodulaenu taotlemisel: kasulik@delfi.ee.
