EVEA: Kriisiabimeetmeid reguleeriv valitsuse määrus vajab remonti

28. aprillil 2020 võttis Vabariigi Valitsus vastu määruse nr. 31, mis sätestab üldtingimusi ettevõtjatele antavatele kriisiabimeetmetele. EVEA hinnangul sisaldab määrus põhjendamatuid piiranguid ja nõudeid, mis ei ole kooskõlas määruse eesmärgiga leevendada COVID-19 levikust ja eriolukorrast tingitud mõjusid majandusele.

Need probleemid on kahjuks juba kandunud nii EAS’i kui KredExi meetmete rakendusmäärustesse ja meetmetingimustesse. EVEA seisukoht põhineb väikeettevõtjate (sh ka mitteliikmete) tagasisidel, mis viitab fundamentaalsetele puudustele määruses ning sellest lähtuvates KredExi ja EASi kriisimeetmete tingimustes.

Määrus võeti vastu 28. aprillil 2020, kuid see kehtestab piiravaid tingimusi kriisiabi taotlejatele (ajatamata maksude puudumine) tagasiulatuvalt seisuga 12. märts 2020 ning omamoodi seadustab seda kuupäeva kui koroona-kriisi algust Eestis. EVEA väidab, et kriis ei saabunud Eestisse valitsuse poolt eriolukorra väljakuulutamise päeval ning suur osa Eesti majandust, eriti turismiga seotud tegevusalad, on näinud koroona-kriisi laastavat mõju oma käibele juba veebruaris.

„Oleme seisukohal, et igasugused tagasiulatuva mõjuga nõuded ei ole kooskõlas seadusloome hea tavaga, eriti kriisiolukorras, sest see riivab paljude kriisis raskelt kannatanud ettevõtjate põhjendatud ootusi abimeetmete kättesaadavuse kohta,“ märkis EVEA president Heiki Rits. „Lisaks kehtestas valitsus oma määrusega ettevõtjatele palju rangemaid tingimusi kriisiabi saamiseks, kui seda näeb ette Euroopa Liidu riigiabi ajutine raamistik, ning määruse piirangud on kandunud ka neile meetmetele, millele need ei olnud ette nähtud,“ ütles Rits. EVEA leiab, et määrus vajab kiiret parandamist ning osutab järgmistele olulisimatele probleemidele:

Maksuvõlgade puudumise nõue seisuga 12. märts 2020 kriisiabi saamise eeltingimusena on ebamõistlik, sest näiteks turismi, toitlustuse ja meelelahutuse sektorites ilmnes kriis palju varem ning neil ettevõtjatel olid esimestena tekkinud makseraskused, mille ulatust ja ajatamise vajadust ei saanud kõik ette näha. EVEA teeb ettepaneku kasutada siin riigiabi puhul tavapärast ja ka kriisiolukorras kehtivat reeglit, et ajatamata maksuvõlga ei tohi olla riigiabi taotlemise ajal. Sama reeglit kehtestab ju see sama määrus maksudeklaratsioonidele ja majandusaasta aruannetele: „toetuse taotlemise ajal puuduvad tähtajaks esitamata maksudeklaratsioonid ja majandusaasta aruanded“. Kui valitsus soovib siiski kasutada konkreetset kuupäeva, mis oleks „punane joon“ enne kriisi algust, siis enim sobib EL riigiabi ajutises raamistikus nimetatud 31. detsember 2019, millest varem ei tohi toetatav ettevõte olla raskustes.

Eriti kahetsusväärne on fakt, et määruse on sätestatud eelnevalt kritiseeritud vastavuskuupäev 12. märts 2020, käsitleb konkreetselt vaid toetusi, ehk tagastamatut abi, kuid see sai arusaamatul põhjusel laiendatud ka kõigile KredExi poolt hallatavatele laenudele ja käendustele, samal ajal kui määruse järgmine paragrahv, mis käsitleb lisatingimusi finantsinstrumentidele, sellist nõuet ei sisalda. EVEA leiab, et Eesti riik ei tohi kehtestada oma ettevõtjatele rangemaid reegleid, kui seda eeldab EL seadusandlus, või seada kriisiabile põhjendamatuid piiranguid.

Pea kõik määruse alusel väljaarendatud kriisimeetmed seovad abisummat ettevõtja tööjõukulude või tööjõumaksude summaga, arvestamata riigiabi ajutise raamistiku võimalusi kasutada arvestusbaasiks ka taotleja käivet või põhjendatud likviidsuse vajadust kuni 18-ks kuuks. Töölepinguga töötajate olemasolu kui kriisiabi saamise eeltingimus on EVEA arvates diskrimineeriv paljudele väikeettevõtjatele, kes kasutavad muid töösuhete vorme, töötavad oma ettevõttes juhatuse liikmena või pakuvad innovaatilisi personalivabu teenuseid. „Oleme nõus, et abisaajate maksukäitumine on õiglane riigiabi andmise kriteerium, kuid ei saa nõustuda, et arvesse lähevad üksnes tööjõumaksud. Arvestada tuleks kõigi ettevõtja poolt tasutud riigimaksudega,“ leiab EVEA president.

Kokkuvõtvalt, EVEA teeb ettepaneku lähtuda Eesti kriisimeetmete rakendamisel vaid nendest piirangutest, mis on sätestatud EL ajutises riigiabi raamistikus. Teistpidi, peame eriti oluliseks kasutada kriisimeetmete rakendamisel kõiki EL riigiabi ajutise raamistiku võimalusi, et abi oleks saadaval kriisis kannatanutele ettevõtjatele sõltumata nende suurusest, töökorraldusest ja juriidilisest vormist.

EVEA avaldab lootust, et valitsus leiab poliitilist tahet viia sisse vajalikke korrektuure, et tagada kriisimeetmete eesmärgipärast rakendumist ja abi saadavust neile, kes seda enim vajavad.