„Kui soovime inimesi aidata ja ära hoida jaanipäeva eelse töötute arvu hüppelise tõusu, tuleb riigil eraldada töötukassale lisavahendeid. Senine arvutus on olnud kuu kohta 100 miljonit eurot. Arvatavasti tuleb selleks riigil laenu võtta ja üheks võimaluseks on Euroopa Komisjoni tööhõive toetamise erakorraline rahastu,“ sõnas Läänemets.

Töötukassa reservidest on aasta lõpuks alles hinnanguliselt 400 miljonit eurot, millest jätkub kuni kaheks aastaks täna kehtivate tööturu teenuste osutamiseks. 100 000 töötu korral oleks töötukassa aastane kulu 260 miljonit eurot ja kuigi töötasu toetuse pikendamise vajaduses on kõik tööturu osapooled ühte meelt, ei ole seda võimalik enam rahastada Töötukassa reservidest, ilma, et need ei ammenduks enne tööhõive taastumist.

„Töötukassa reservid peavad veel välja kannatama võimalikud töötushüvitiste tõusud. Kasvõi ajutiselt vajab suurendamist allapoole igasugust vaesuspiiri olev töötutoetus ning arutelud käivad töötuskindlustusmakse suurendamise ja perioodi pikendamise üle. Kindlasti ei jätku siit raha ka töötasu toetuse pikendamiseks,“ lisas Läänemets.

Töötasu toetuse maksmiseks märtsi, aprilli ja mai kuu eest ette nähtud 250 miljonit eurot leiab suure tõenäosusega kasutust. Märtsis maksti toetust 32 256 hüvitise saajale ühtekokku 26,5 miljonit eurot, aprilli eest on taotlusi esitatud juba rohkem kui 109 000 inimese kohta.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena