Kui Mailis kümme aastat tagasi klassiõpetajaks õppima asus, mõistis ta üsna pea, et õpetajana ta küll veel tööle ei asu. „Ma ei näinud tollal end veel koolis töötamas, sest õpetaja ja õpilase rollid olid minu silme läbi teistsugused kui mulle ülikoolis õpetati ja koolis oodati,” tunnistab Mailis.

Tallinna ülikoolis õppimise ajal sattus ta hoopis üliõpilasi esindama. Üsna pea leidis ta end seda tegemas juba päris tööna – asus juhtima Tallinna ülikooli üliõpilaskonda. Sealt edasi viis tee Eesti noorteühenduste liidu juhi kohale.

Seejärel otsustas Mailis teha täieliku kannapöörde ja suundus hoopis ärisektorisse kogemusi hankima. „Minust sai turundusjuht!” kinnitab ta. Valik siiski ei üllatanud, sest loomult on naine uudishimulik ja uuriv, vajades oma ellu pidevat arengut ning uusi võimalusi nii eneseteostuseks kui ka loominguks.

Jah, ta nautis turundusjuhi ametis nähtavaid tulemusi ja kõrget töötasu. Ometi adus Mailis, et mingi osa temast ei olnud sellise eluga rahul. „Tundsin, et kui soovin midagi korda saata ja tõeliselt tähenduslikku teha, pean oma tööellu muutuse tooma,” selgitab ta uut kannapööret.

Hoopis sotsiaalpedagoogiks

Nii jõudis Mailis Ostra Tallinna ülikooli sotsiaalpedagoogika erialani. „Kuna olin varem õppinud klassiõpetajaks ja tegelenud noortega nii kõrg- kui ka mitteformaalses hariduses, tundus see ainuõige valik,” põhjendab ta. Haridusest terviklikuma pildi saamiseks on ju kasulik omandada ka sotsiaalvaldkonna erialane taust.

Seda, kuhu ta oma tööelus edasi jõudis, ei osanud ta aga isegi unistustes ette näha. Igatahes töötas ta 2015. aastast sotsiaalpedagoogina, mõni aasta hiljem hakkas aga selle kõrval tööle ka klassiõpetajana. „Mõistsin, et õpetajatöös on sotsiaalpedagoogi teadmised ja oskused tänapäeval lausa hädavajalikud,” on Mailis veendunud.

2019. aastal valiti Mailis Ostra Eesti sotsiaalpedagoogide ühenduse (ESPÜ) juhatusse, kus teeb vabatahtlikku tööd. Selle aja jooksul on Mailis osalenud sotsiaalpedagoogide kutsestandardite koostamisel ja töötanud ka Tallinna ülikoolis sotsiaalpedagoogika külalisõppejõuna. Praegugi on tal ees projektid ja arendustöö nii ühenduses kui ka ülikoolis.

Tundsin oma asja ära!

Esialgu ei osanud Mailis sotsiaalpedagoogika erialast ja õpingutest väga midagi arvata ega oodata. „Alles siis, kui istusin augustikuus esimesel koolipäeval loenguruumis ja meie ette astusid esimesed õppejõud, taipasin, et olen jõudnud väga erilisse paika. Tundsin ära oma asja! See oli vägev tunne!”
Sotsiaalpedagoogika on Mailise sõnul võimas eriala seetõttu, et õppimise käigus avastad ja õpid tundma iseennast, inimesi enda ümber ja kogu ühiskonda. „See annab vastuseid küsimustele, kes ma olen, kus, kellega ja miks just nii.”

Sotsiaalpedagoog on Mailise sõnul tugispetsialist, kelle töövahenditeks on mõistmine, empaatia, märkamine, tunnustamine, hoolimine. Ta aitab inimestel jõuda vastusteni, mis nende endi sees olemas on, pakub tuge leida endas jõudu probleemidega silmitsi seista ja need lahendada. Sotsiaalpedagoog on hinnanguvaba, ta hindab inimesi ja olukordi just sellistena, nagu need parasjagu on. Ta toetab ja annab jõudu ise tegutseda, võtta vastutus oma elu ja käekäigu eest.

Et mõista ja toetada

Mailise sõnul omandas ta just tänu õpingutele harjumuse ja vajalikud meetodid, et olla ise elukestev õppija – aktsepteerida ennast sellisena, nagu sa oled, näha oma mõtete ja tunnete taha, analüüsida oma käitumist ja tulla toime keeruliste ning raskete emotsioonidega.

„Usun sotsiaalpedagoogilisse lähenemisse. See vaatab inimest tervikuna. Näiteks kui koolilapsel esineb mure õppimise või käitumisega, siis uurib sotsiaalpedagoog tema õpikeskkonda, suhteid klassikaaslaste ja õpetajatega, peret kui süsteemi ja teisi olulisi võrgustikuliikmeid tema ümber. Lapse käitumine on sümptom ja ta tahab selle kaudu meile mingit sõnumit edastada. Sageli selle kohta, et talle tehakse kuidagi liiga või ta ei saa millegagi nii hästi hakkama, kui peaks. Sotsiaalpedagoogi ülesanne on last mõista ja teda selles olukorras toetada,” selgitab Mailis Ostra.

Jaga
Kommentaarid