Kriis säästab rohemeelseid ja hukutab rohepesijad

Brasiilias läbiviidud uuring näitas, et majanduskriisis saavad paremini hakkama need ettevõtted, kelle põhitegevus oli tihedalt seotud keskkonnaga ning sotsiaalse vastutustundlikkusega. Selles valguses ei teeks paha ettevõtetel praegu vaadata üle kogu oma tegevus ja teha vastavad muutused, et alanud majanduskriisis ellu jääda ning sellest tugevamana väljuda.

Rohemeelsus aitab kriisi üle elada

Mitmed varasemad analüüsid on kinnitanud, et keskkonnateema ja sotsiaalse vastutustundlikkuse (CSR) integreerimine ettevõtte tegevustesse aitab parandada majandustulemusi. Näiteks 2015. aastal avaldati kahe uuringu tulemused, milles ühes analüüsiti 481 Hispaania ja teises 645 Sloveenia väikse ja keskmise ettevõtte tegevust. Mõlema uuringu järgi olid konkurentsivõimelisemad ja näitasid paremaid majandustulemusi need ettevõtted, kes olid oma tegevuse sidunud keskkonnahoiu ja sotsiaalse vastutustundlikkusega. Tugev mõju oli ka juhtimiskvaliteedil ja innovatsioonimahul. Need firmad, kes on tuntud innovaatoritena, kalduvad ka majanduskriisis investeeringuid innovatsioonile pigem suurendama ning tundub, et ka see on üks ellujäämisstrateegia nurgakive.

Eelnevates majanduskriisides keskendusid ettevõtted ellujäämisele ning tõmbasid seetõttu keskkonna ja sotsiaalse vastutustundlikkusega seotud kulutusi koomale. Tõenäoliselt juhtub see ka praeguse majanduskriisi ajal, kuigi päästaks vastupidine tegevuskava.

Brasiilias analüüsiti 120 ettevõtte majandustulemusi 2017. ja 2018. aastal peale riigi sügavaimat majanduslangust ning võrreldi neid andmeid majanduskriisi eelse ajaga. Positiivseid majandustulemusi näitasid firmad, kes olid keskkonna ja CSR teemad sidunud oma põhitegevuse ja strateegiaga ning jätkasid nende praktikatega ka kriisi ajal. Keskkonnategevused võisid olla seotud jäätmetekke, saaste, energiatarbimise ja CO2 emissiooni vähendamisega, ressursside efektiivsema kasutamise, ökodisaini, ringmajanduslike mudelite juurutamisega või muu sarnasega.

Huvitav fakt - perefirmad saavad reeglina majanduskriisis paremini hakkama. Ilmselt on nende ärid juba algselt tugevamalt seotud oma kogukonnaga või mõjutatud perekonna põhiväärtustest. Ettevõtted, kellele keskkonnateema ja sotsiaalne vastutustundlikkus ei olnud olulised, kaotasid majanduskriisi ajal rohkem.

Kriis toob välja rohepesijad

Kuigi keskkonnapraktikad ja sotsiaalne vastutustundlikkus aitab firmal keerulisi aegu üle elada, vähendavad ettevõtted ikkagi majanduskriiside ajal sellesuunalisi kulutusi. Eriti kärbitakse taolisi väljaminekuid ettevõtetes, kus keskkonnateema ei ole seotud põhitegevuse ega strateegiaga ning keskkonnategevustes nähakse pigem heaoluaja turunduskulu, et luua firmale positiivset kuvandit. Majanduskriisis selgub, kui sisuliselt tegelikult juhid keskkonnateemasid enda jaoks mõtestavad. Kuna majanduskriisis tõmmatakse ebavajalikke kulusid kokku, siis peseb majanduskriis rohekorra maha neilt ettevõtetelt, kelle jaoks oli keskkonnateema vajalik selleks, et näida rohelisemana kui nad tegelikult on.

Kriis kiirendab üleminekut

Senine peamine reageering majanduskriisidele on olnud taastada vana tasakaal. Majanduskriisi saaks kasutada hoopis süsteemse muutuse katalüsaatorina. Praegune eriolukord ja majanduslangus annavad hea võimaluse ümberhinnata senised ärimudelid ja algatada süsteemseid muutuseid. Keskkonda hoidva ärimudeli edukaks käivitamiseks ei piisa siiski ühe ettevõtte entusiasmist, süsteemse muutuse peavad läbima ka teised turul tegutsejad. Uurisin eelmisel aastal ühe Eesti kosmeetikafirma ponnistusi ringmajandusliku mudeli käivitamisel. Tarbijatel paluti tühjaks saanud kreemipurgid tagastada poodidele, et tootja saaks samad purgid peale desinfitseerimist uuesti ringlusse saata. Jaekauplused olid valmis kampaania korras purkide tagastust vahendama, kuid püsilahenduseks on vaja suuremaid ümberkorraldusi ja investeeringuid. Poed on toodete liikumise disaininud lineaarseks, kus pole mõeldud tarbijatelt pakendite vastuvõtmisele (va pandipakend). Antud eksperiment oli ilmekas näide sellest, et ringmajandusliku mudeli käivitamiseks on vaja kõikide osapoolte koostööd.

Takistuseks võib saada ka lineaarmajandust toetav seadusandlus. Näiteks kui üks ettevõte tahab teise ettevõtja jäätmetest teha uusi tooteid, võivad osapooltest saada seaduse mõistes jäätmekäitlejad, kellel oleks vaja taotleda eraldi luba. Seetõttu tuleb analüüsida olemasolevat seadusandlust põhjalikult ning disainida see uusi ringmajandusmudeleid toetavaks.

Need on vaid kaks näidet tõestamaks, et tugevdada ettevõtete konkurentsivõimet ja kriisis hakkamasaamist, on vaja süsteemset muutust. Eesti on sarnaselt teistele Euroopa riikidele võtnud suuna ringmajandusele ning valitsusel on hea võimalus kasutada kriisi ülemineku kiirendamiseks. Kuna ringmajandusele üleminek nõuab kõikide sektorite - ettevõtjate, riigi ja tarbijate - koostööd, annab käesolev kriis just vajaliku tõuke, et üheskoos liikvele minna.

Järgmine majanduskriis tuleb keskkonnatekkeline

Teadlaste sõnul tekib järgmine majanduskriis suure tõenäosusega kliimamuutuste tagajärjel. Sestap peaksime kogu maailmas käesolevat kriisi käsitlema kui eelmängu märksa tõsisemale. Paarsada globaalselt tuntud liidrit kutsuvad ühises kirjas üles koroonakriisi järel maailma radikaalselt muutma ning mitte naasma senise normaalsuse juurde. Suure tõenäosusega ei suuda me täpselt ette ennustada kliimamuutustest põhjustatud majanduskriisi ulatust ega ka seda, kuidas see täpselt algab. Koroona tagajärjel tekkinud majanduslangus võib tekitada ahelreaktsiooni, mis lõppeb veelgi suurema krahhiga. Seetõttu on riigijuhtide otsustel kaugeleulatuv mõju. Valitsused peaksid vältima majanduskasvu tõstmist keskkonna hinnaga, millega tõugatakse majandust veel tõsisema kriisi poole. Keskkond on juba lineaarse majandusmudeli loogika tõttu viidud viimasele piirile. Ökoloogilise kriisi vältimiseks tuleb majanduse taastamise meetmed laiendada terviklikuks pikaajaliseks strateegiaks. Nii saame vältida ökoloogilist kriisi ja ehitada üles kaasaegne ringmajandus. Muutuste juhtimiseks on vaja algatada laiapõhjaline innovatsioonilaine kogu ühiskonnas - koostöös ettevõtete, tarbijate ja seadusandjate vahel. Ühiskond on hetkel suuremas koostöövalmiduses, mis loob soodsa pinnase süsteemseks muutuseks.