Advokaat selgitab: riigikohus ütles täna „EI“ halva mälu maksule
Probleem - kas halba mälu maksustada või mitte?
Äriühingute asutamisel teeb osanik tavaliselt ühingusse sissemakse (kui just ei ole tegemist sissemakseta asutatud ühinguga). Sissemakse tehakse üldjuhul osakapitali alates 2500 eurost, kuid neid võib teha ka muul seaduses lubatud viisil. Näiteks kui mõni eraisik soovib ühingu kaudu vara müüa ja seeläbi tulumaksukohustust edasi lükata, siis tehakse ka sissemakse tavaliselt omakapitali sissemaksega ülekursi reale.
Üldreegel on, et äriühing saab kõik talle üle antud vara maksuvabalt tagastada. See on ka loogiline, sest Eesti äriühingud maksavad tulumaksu nende enda teenitud kasumi jaotamisel osanikele. Osaniku vara tagastamine ei ole kasumi jaotamine, vaid ühingu vaates võõra vara tagastamine.
Mõned aastad tagasi tehtud seadusemuudatuse kohasel tulid kõik sellised ajaloolised omakapitali sissemaksed Maksu- ja Tolliametile deklareerida. Maksuhaldur soovis pidada iga maksumaksja osas selget järge selle üle, kui palju on äriühingusse sissemakseid tehtud ning kui palju saab see äriühing selle alusel maksuvabalt väljamakseid teha. Kõik sissemaksed tuli deklareerida hiljemalt 2018. aasta jaanuari TSD lisas 7, fikseerides nö „nullpunkti", millest edasi tuli juba igakuiselt hakata muudatustest MTA-d informeerima.
Nüüd jõuame erimeelsuseni, mis tekkis MTA ja ühe ühingu vahel, kellel olid sissemaksed deklareerimata jäänud - MTA leidis, et kui sissemaksed on deklareerimata, siis ei saa maksuvabalt väljamakseid ka teha. Ei ole vahet, et tegelikult on lihtsalt tõendatav näiteks see, kui 2012. aasta jaanuaris tehti ühingu X pangakontole ülekanne „osakapital". Ehk formaalsus võidab sisu ning pelga deklareerimata jätmise tõttu tuleb osaniku tehtud sissemakse lugeda ühingu teenitud kasumiks. See tooks näiteks kaasa ka topeltmaksustamise ühingu ja osaniku tasemel, kes ühingule üle antud vara on ilmselt kuskilt saanud ja see on maksustatud (näiteks töötasu, mis investeeritakse ühingusse). Mõistagi ei tahtnud ühing tunnistada formaalsuse võitu sisu üle, mistõttu jõudis küsimus Riigikohtu lahendada.
Riigikohus - sisu seljatab formaalsuse ning halb mälu ei muuda omakapitali sissemakset ühingu kasumiks
Riigikohus leidis 12. mai lahendis, et deklareerimiskohustus ei saa tekitada ega muuta maksustamist, vaid üksnes hõlbustab maksukohustuse kontrollimist. Omakapitali sissemaksete deklareerimata jätmine võib kaasa tuua üksnes kõrgendatud tõendamiskohustuse ühingule, mis omakapitali väljamakseid teeb.
See on oluline järeldus kõigile, kes on unustanud omakapitali sissemaksed deklareerimata. Kui järgmine kord hakata ühingu omakapitalist väljamakset tegema, siis ei takista deklareerimata jätmine maksuvabalt varademate sissemaksete tagastamist. Ühing peab olema maksuhaldurile valmis siiski põhjalikult tõendama, et ühingusse on tõepoolest sissemakseid varasemalt tehtud (näiteks pangakonto ülekanne „osakapitali sissemakse" märkega; vara üleandmisel üleandmise dokumendid ning registrikannete esitamine, samuti nende kajastamine raamatupidamises).
Ilmselt ei ole probleemi pangaülekannete ja registervara üleandmise tõendamisega, keerukam võib olla asi näiteks intellektuaalse omandi ja muu sarnase „käega katsumatu" varadega sissemaksete tegemise tõendamisel, kus võib ka kuritarvitusi esineda. Siin muutub oluliseks üleandmise ja intellektuaalomandi korrektne dokumenteerimine, üleandmise tuvastamine jne.
Omamoodi ninanipsu andis Riigikohus ka seaduseelnõu koostajale. Riigikohus märkis, et kuigi seaduse seletuskirja kohaselt deklareerimata õigusi ei saa muudatuse tulemusena maksuvabastuseks ja -vähenduseks kasutada, siis seletuskirjaga ei saa me hakata muutma kogu kehtiva äriühingute tulumaksusüsteemi loogikat, mille järgi me maksustame ühingu teenitud kasumit ning mille tulemusena on omakapitali väljamaksete maksuvabastus üldse kehtestatud.
Õppetunniks on, et eelnõu seletuskirja tekstiga ei saa seaduse teksti muuta ega laiendada. Tuleb ju ka õigusriigi põhimõttest ja Eesti põhiseadusest, et maksustamine saab põhineda ainult seadusel ning maksustamise aluseks ei saa olla seletuskiri ega haldusorganite laiendavad tõlgendused. Seda on hea meeles pidada ka teiste seaduste seletuskirjade ja juhendite lugemisel.
