Tõnis Mölder: 50 000 töötut näitab, et riigil tuleb abivõimaluste hulka laiendada
Riigikogu sotsiaalkomisjon sai tänasel kohtumisel töötukassa juhilt Meelis Paavelilt ülevaate töötuse kasvust, töötukassa meetmete alusel makstud vahenditest ja eriolukorra väljumisstrateegiast.
Tänase seisuga on registreeritud töötute arv napilt alla 50 000 ja sotsiaalkomisjoni esimehe Tõnis Mölderi sõnul on see selge märk, et riigil tuleb selle teadmise valguses kiiresti abimeetmete hulka laiendada ning toetuste süsteemi paindlikumaks muutuda.
„Aasta eest oli töötuid 20 000 inimese võrra vähem ja see kasv on otseselt käesoleva kriisi põhjustatud. See näitab, kui kiiresti muutused aset leiavad, aga on paraku ka tunnistus sellest, kui hästi või halvasti me kriisiks valmis olime,“ tõdes Mölder.
Töötukassa on Mölderi sõnul praeguseks töötasu hüvitisi välja maksnud rohkem kui 110 000 inimesele ja kokku on hüvitistele kulunud üle 120 miljoni euro. Hüvitisteks on praeguse seisuga ette nähtud 250 miljonit eurot ja see raha tuleb töötukassa reservist.
Mölder ütles, et kuni piirangud kehtivad, tuleks jätkata hüvitiste maksmist neile sektoritele, keda piirangud otseselt puudutavad. „Töötasu hüvitise maksmist tuleks pikenda vähemalt ühe kuu võrra, kuid kriteeriumid peaksid olema praegusest kitsamad,“ täpsustas ta.
Komisjoni esimees lisas, et riigikogu teeb kõik selleks, et aidata kaasa kavandatavatele uuendustele. „Juba on juttu olnud nn tööampsudest, mis lubaks töötutel väikeseid tööotsi teha nii, et nad ei kaotaks töötuskindlustushüvitist. Samuti on plaanis suurendada töötuskindlustushüvitise määra ja kestust,“ ütles Mölder.
Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt tõi ühe vajaliku muudatusena esile ka töötuskindlustuse laiendamine juhatuse liikmetele ja FIEdele. „Kriisi esimestest päevadest peale on esitatud meile küsimusi FIEde kohta, kes jäid kõrvale nii KredExi kui ka Töötukassa meetmetest. Lisaks FIEdele ja juhatuse liikmetele jäid töötasu hüvitise saajate ringist välja võlaõiguslike lepingutega töötavad isikud, kes sarnaselt töölepinguga töötavatele isikutele on maksnud töötuskindlustusmakset. Töötavaid inimesi ei tohiks hüvitiste maksmisel ebavõrdselt kohelda. Hea, et ka selles osas jää liigub,“ rääkis Kütt.
„Kardetavasti oleks töötasu hüvitisteta meie töötute hulk palju suurem olnud ja praegu on hädavajalik, et töötukassa jätkaks hüvitiste maksmist ka pärast maikuud. Lisaks ootab riigikogu esimesel võimalusel töötushüvitiste muudatusi, mis tooks süsteemi paindlikkust juurde, tõstaks toetuste suurusi ning mis peamine – välistaks inimeste vaesusriski sattumist,“ lisas Kütt. Samas ei tohiks nende muudatustega kaasnev kulu jääda Küti sõnul töötukassa kanda, kes on selleks vajalikud vahendid kogunud sihtotstarbelise maksuna meie töötajatelt. „Vastavate kulude katmiseks peab valitsus esimesel võimalusel lisaraha leidma.“
