Ujulad tehti lahti, kuid veekeskuste osas selgust pole. Spaahotellide jaoks võib see juba peagi kaasa tuua suure koondamislaine

Kuigi mõned nädalad tagasi ütles valitsus, et ujulad ja spaad avatakse viimases järjekorras, selgus täna, et koos spordiklubidega võivad ka ujulad pärast eriolukorra lõppu ehk 18. maist uksed avada. Samas valitseb aga siiani selgusetus veekeskuste osas, mis on Eesti spaahotellidele seni toonud üle 90% külastajatest. Kui ka nende osas piiranguid ei leevendata, võivad sel olla väga tõsised tagajärjed.

Ärileht kirjutas täna, millist mõju võib siinsele turismisektorile avaldada see, kui Soome turist enne suve lõppu Eestisse ei naase. Kui eelmisel aastal oli iga kolmas välisturist ja ka iga siinse spaahotelli külastaja soomlane, jätab see koos teistest välisturistide äralangemisega siinsete turismisektoris tegutsevate ettevõtete sissetulekutesse väga suure tühimiku, mida ei suuda ka siseturist täita.

„Arvestades, et kolmandik meie külastajaid on soomlased ja kaks kolmandikku on välisturistid kokku, on ilmselge, et ka eestlaste osakaal kõigis majutusettevõtetes väheneb oluliselt ning soomlaste ja teiste turgude kadumine annab ikkagi väga suure hoobi. On üsna paratamatu, et see külastatavus jääb alla kolmandiku,” tõdes spaaliidu tegevjuht Aire Toffer. Ta ei soovinud prognoosida, kui paljud ettevõtted võiksid olukorrast eluga välja tulla.

Ilma vee- ja saunakeskuseta pole mõtet spaahotelli avada

Spaahotellide jaoks teeb olukorra aga veelgi keerukamaks see, et valitsuse mõne nädala taguse indikatsiooni järgi ei tohi nad oma vee- ega saunakeskusi enne suve lõppu avada, kuivõrd need on koos suurüritustega selles nimekirjas, kus koroonaviirusest põhjustatud piirangud kõige viimasena kaotatakse.

Tofferi sõnul võib valitsuse otsus jätta veekeskused suletuks, anda spaahotellide selle suve külastusnumbritele veel täiendava löögi, kuna üle 90% inimesi tuleb spaahotellidesse just seetõttu, et seal on vee- ja saunakeskused. „Kui need on suletud, siis nad lihtsalt ei tule,” märkis Toffer. Samas näiteks Lätis on veekeskused senini avatud.

Tofferi arvates võiks kaaluda vähemalt spaahotellide külastajatele vee- ja saunakeskuste märksa kiiremini avamist, sest viroloogid on öelnud, et viirus ei levi ei kloorivees ega ka kõrgel temperatuuril. „See päästaks nende majutusettevõtete olukorra,” lausus Toffer.

Pärnus tegutseva spaahotelli Viiking tegevdirektor Kairi Lusik kinnitas, et veekeskuste sulgemine on spaahotellidele suur probleem. „Inimesed soovivad küll broneerida, aga kui kuulevad, et veekeskus ei tööta, siis ollakse valmis loobuma,” sõnas ta, viidates just Läti turistidele, kes on hiljaaegu Pärnusse tuleku vastu huvi tundnud.

Eelmise nädala reedel pöördus nii peaministri Jüri Ratase, väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri Raul Siemi ja sotsiaalminister Tanel Kiige poole ka Ida-Viru turismiklastri eestkõnelejana ka SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, kes juhtis täpselt samale probleemile tähelepanu.

Enam kui pool spaatöötajatest koondatakse

„Spaahotellide äri ei toimi ilma vee- ja saunakeskuseta. Ettevõtted kannavad igapäevaselt tuhandetes eurodes kaotusi kuni vee- ja saunakeskused on suletud. Spaasid ootavad suured koondamised, kui pole võimalik kiireimas korras neid etapiviisiliselt avama asuda,” kirjutas Ida-Virumaa maakondliku arenduskeskuse juhatuse liige Pille Sööt.

Ta tõi välja, et 8. mai seisuga olid Ida-Viru spaahotellid 100% nõus olema paindlikud ning lülitama vajadusel välja madala temperatuuriga saunad, veeprotseduurid (nt. mullivannid). Ka saavad kõik piirkonna spaad piirata veekeskustesse lubatavate inimeste arvu, sh piirama neid vaid majutujatega.

„Spaad on valmis hoidma külastajate arvu üks inime kaheksa ruutmeetri peale, kraadima külastajaid enne spaasse lubamist, tegema desinfitseerimispause,” ütles Sööt. Ka märkis ta, et 59% spaade töötajatest koondatakse, kui veekeskused avatakse alles juuli lõpus või augusti alguses.

Ida-Viru turismiklaster tegi valitsusele kolm ettepanekut. Esmalt soovivad nad, et majutusettevõtete juures asuvad veekeskused, saunad ja jõusaalid avataks ainult majutuspaketiga hotellikülastajatele alates 15. maist ning eelbroneeringute alusel ja kohapealse piletimüügiga alates 1. juunist. Teisena soovitavad nad töötada koostöös spaade esindajate ning teadlastega kiireimas korras välja tingimused spaade avamiseks.

Kolmandana soovitab Ida-Viru turismiklaster riigil jätkata töötukassa töötasu hüvitise maksmist spaadele samas mahus kuni ajani, mil käibed taastuvad vähemalt 50%ni eelmise aasta sama perioodi käibest.

Viimase ettepanekuna soovitatakse riigil pakkuda suurtele spaadele, kes jäid turismisektori toetusmeetmest käibemahu suuruse tõttu välja, alternatiivsed meetmed, kuna just suurte spaade kahjumid on äärmiselt kõrged.

Spaade osas selgust pole

Valitsus andis täna teada, et on otsustanud pärast eriolukorra lõppu leevendada piiranguid spordi- ja jõusaalidele, ujulate kasutamisele ning spordivõistluste korraldamisele.

Selle kohaselt võib alates 18. maist taasavada spordiklubid ning teha treeninguid siseruumides, korraldada spordivõistlusi vabas õhus, kui need on pealtvaatajateta ning osaleb kuni sada inimest. Ka võib 18. maist taas sporditreeninguteks avada ujulad. Küll aga rõhutas valitsus, et spaad jäävad endiselt suletuks.

Ärileht küsis valitsuse kommunikatsioonibüroost, kas vähemalt on asutud kaaluma alternatiive, et ka veekeskused saaks enne suve lõppu uksed avada, kuid esialgu mingit selgust selles osas pole. „Valitsus vaatab iga nädal piiranguid üle, kuid hetkel ei oska öelda, millal täpselt spaade kohta otsus langetatakse,” märkis valitsuse meedianõunik Liis Velsker.

Ta rõhutas, et ka tänase piirangute leevendamise otsuse puhul, et see saab ametliku kinnituse alles neljapäeval, kui need on valitsuse päevakorras. Siis pannakse paika ka eritingimused, mis nii ujulate kui spordiklubide avamisel rakenduvad.