K: Ettepanek: riknenud puuviljade jaoks prügikast! Nii saaksid ostjad teha ise pool tööd ära saaliteenindajate eest, kes tegelikkuses alati ei jõua sellega tegeleda.

V: Kõik riknenud ja müügikõlbmatud tooted, sh. puu- ja köögiviljad kantakse kauplustes väga täpse korra järgi maha. Selleks tuleb mahakantav kaup eelnevalt kaaluda ja laosüsteemist läbi kanda. Kui riknenud puuvili niisama prügikasti visata, kajastuks see kaupluse laoseisus tootena, mida reaalselt olemas ei ole ehk puudujäägina. See omakorda teeks keerulisemaks nii igapäevase automaatse tellimise kui regulaarsed kaubainventuurid. Seetõttu jätame riknenud kauba sorteerimise siiski kaupluse töötajate ülesandeks.

K: Ettepanek 2: Alkoholi ostmisel võiks vanust tuvastada ID-kaardi baasil automaatselt, mitte oodata müüjat (sest kliendikonto tuvastatakse ju niikuinii).

V: Mõte on igati nutikas, kuid paraku on alaealised, kel soov alkoholi osta, veelgi nutikamad. Vanust tuvastatakse siiski ID-kaarti ja ID-kaardi omanikku kõrvutades, sest ainult nii on võimalik veenduda ostja õiguses alkoholi osta.

K: Kui poes peaks saama otsa kõik töötajatele mõeldud desovahend, kas seda võib võtta laost, müügiks mõeldu juurest, lisaks?

V: Jah, üldjoones nii see käibki. Poes vajaminevaid tooteid võib võtta ka laost, kui need vastavalt üles tähendada ning raamatupidamislikult maha kanda.

K: Kas üks poes töötav inimene teab tõesti kus iga kui viimane asi asub?

V: See oleks meie kõigi suur soov, aga paraku töötavad poes väga erineva töökogemuse ja –staažiga inimesed. Nii võib tõesti juhtuda, et esimesi nädalaid töötanud teenindaja ei pruugi veel päris täpselt teada iga toote täpset asukohta, samas kui aastaid samas kaupluses töötanud inimene on juba kui elav planogramm. Planogramm on muide süsteem, mille abil igale tootele riiulites oma koht leitakse. Selleks on eelnevalt planogrammi sisestatud kõikide poeriiulite asukohad ja mõõdud. Kui müügile saabub uus toode, planeeritakse sellele planogrammi alusel oma koht, kust seda siis edaspidi leida võib.

K: Millal tuleb Viimsisse (või ka Pärnusse) Prisma? Või üldse - kuidas üks kauplustekett otsustab, kuhu ja millal laieneda? Kas näiteks soomlased räägivad Prisma puhul palju kaasa?

V: Prisma keskendub laienemisplaanide osas eelkõige Tallinna ja Harjumaa piirkondadele. Siiski hoiame silma peal atraktiivsetel arendusprojektidel ning vabanevatel kaubanduspindadel ka mujal Eestis.

K: Kas ja millal (kui üldse) tulevad Prismadesse iseteeninduspuldid?

V: Iseteeninduspuldid on teema, millest saame sel aastal kindlasti veel palju rääkida. Paraku on praegu veel vara täpsemat infot jagada.

K: Millal tulevad Tartu Prismadesse iseteeninduskassad?

V: Iseteeninduskassad jõuavad peatselt ka Tartusse, aga täpsemast ajakavast on veel vara rääkida.

K: Millal tuleb Narva Prismasse ePrisma?

V: Narva Prisma pakub praeguse eriolukorra ajal lihtsustatud ”Telli ja tule järele” teenust, kuid kindlasti plaanime peatselt Narvas ePrisma teenuseid laiemalt pakkuma hakata.

K: Öelge palun, kuidas päriselus toimib tarbijate ostuootuste sondeerimine?

V: Põhimõtteliselt hääletab iga klient iga oma ostuotsusega. Enim nõutud kaubad saavad positiivse signaali nii kaupluse sortimendis kui ka tootja valikus püsimiseks. Meie ostuosakonna töötajad jälgivad, mõõdavad ja analüüsivad pidevalt kõikide toodete käekäiku, niisamuti hoiame end pidevalt kursis ka nii maailmas kui Eestis levivate trendidega. Ka meie klientidel on võimalus oma soovidest meile teada anda nii poes käies kui digikanalite kaudu. Aeg-ajalt teeme ka kliendiküsitlusi, mille tulemusel võtame müüki enim tagasisidet saanud tooteid. Vanalinna Prismas on meil käimas Eestis uudne projekt, kus klient saab täita soovikaardi ja sellega meile teada anda, mis tooteid ta poes näha-osta soovib.

K: Kui keeruline on organiseerida aeguva toidu äravedu toidu ära viskamise asemel?

V: See ei ole sugugi keeruline ning me teeme seda iga päev. Prisma annetab Toidupangale eelkõige ”parim enne” säilivusaja ületanud kasutuskõlblikke kuivaineid ja konserve, purgitoite. Viimastel aastatel oleme saanud hakata annetama ka sama säilivupäevaga ”kõlblik kuni” värskeid kaupu nagu leib-sai, liha- ja piimatooted, tordid, koogid jm valmistoit. Annetatava kauba äraveo organiseerib Toidupank ise ja õnneks on neil nüüd selleks olemas ka külmautod ning võimalus kaubale nii päeval kui õhtul järele tulla. Poe ülesanne on need kaubad vaid müügisaalist kokku koguda ja kaupluse laos kokkulepitud kohta viia. 2019. aastal annetas Prisma Toidupangale sel viisil pea 178 000 kilo aeguma hakkavat toitu.

K: Kas Prisma teeb poes oma töötajatele instruktaaži, kuidas „töötada ohutult“?

V: Tööohutus on kaubanduses igapäevane ja väga oluline teema. Kaupluse töötajad saavad juba esimestel tööpäevadel tutvumiseks mahukad kaustad tööohutuse juhenditega. Töötajaid instrueeritakse töövahendeid ohutult kasutama, korrektselt oma töökohta ja töövahendeid puhastama, hügieeni järgima ja ka klientide ohutust jälgima. Eriolukorra ajal oleme jaganud täiendavaid juhendeid nii töötajate enese kui ka klientide nakatumisest hoidumiseks igapäevastel koosolekutel, infotahvlitel, sise-TV- ja ettevõttesiseses sotsiaalmeediakanalis.

K: Mis peaks juhtuma, kui mõnel poetöötaja ilmevad koroonaviiruse ilmingud?

V: Poetöötaja võimaliku haigestumise puhul lähtume Terviseameti poolt kaubandusettevõtetele koostatud juhenditest, mille alusel oleme koostanud detailsed tegevusjuhised nii kauplustele kui tugiüksustele.

Jaga
Kommentaarid