ERISAADE | Kinnisvaraekspert: kes praegu müüa tahab, see lasku heade aegade emotsionaalne õhk hindadest välja

Eriolukord on kestnud praeguseks kaks kuud ja viis seni kindla jalgealuse ka kinnisvaraturul. Uus Maa kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi räägib, et korteriturul on näiteks üürihinnad kohati langenud circa 20 protsenti ja müügipakkumiste puhul naljalt enam üle turuhinna küsida ei saa, ostjal on ka kauplemisruumi.

"Kõigepealt ütleks, et elame põneval ajahetkel. Eriolukord lõppeb ja algab hädaolukord - kui see mõnda aega olnud, siis näeme, kas tuleb viiruse teine laine ning kas ja kui kiiresti võiks hakata mõtlema sellele, et kriis hakkab läbi saama," märgib ta.

Mis puutub müügipakkumistesse, siis ütleb Vähi, et aprilli alguses oli põhi. "Ei teadnud ostjad ega müüjad, ei teadnud keegi. Aprilli lõpus hakkasime nägema rõõmsamaid meeleolusid tagasi tulemas," räägib ta ja viitab, et inimesed käivad aina enam kuulutuste peale korterid vaatamas.

Veel talvel ja vastu kevadet võis näha, kus korterite eest küsiti suuremat hinda, kui nad väärt on. "Kes praegu müüa tahab, see lasku heade aegade emotsionaalne õhk hindadest välja. Selle asjaga on läbi, müüb turuhind ja väike kauplemine," arutleb ta ja lisab, et see kehtib ennekõike tüüpilisemate korterite puhul, mille puhul ostjatel valik lai.

Olukord üüriturul: valikut on ning hinnad sõbralikud

Üürihinnad on tema sõnutsi langenud kohati kuni 20 protsenti. Eelkõige neis piirkondades, kus üürikaid keskmisest rohkem ja töötajaidki liigub palju ringi (ennekõike pealinnas ja Tartus). Ka suur osa Airbnb kortereid on nüüd pikemaks üürimiseks saadaval. "Sel aastal jääb ära ka igasügisene üürikorterite ralli, mis tudengite poolt tekitatud. Valikut on ning hinnad sõbralikud." Vähi toob intervjuu käigus välja, et muidugi pole siin ühest rusikareeglit - teatud korterite puhul omanikud ei lase hinda alla ja on ka sihtgruppi.

Uudistest on läbi käinud, et osa uusarendusi, mis praegu valmis vaid paberil, võivad nüüd mõneks ajaks ootele jääda. Vähi viitab, et kohati nii on, ent samas on ka näiteid, kus projektidega edasi minnakse. "Aprillis tuli suur hulk uusi kortereid pakkumisele."

Kindlasti on palju neid, kes praeguse kriisi puhul üritavad tõmmata paralleele ka eelmise kriisiga, kus hinnad reageerisid teatud moel ja kus näiteks uusarenduste kerkimine peatus väga pikaks ajaks. Vähi ütleb, et praegune kriis on väga erinev. "Eelmine oli mulli lõhkemine, praegu mulli polnud. Majandus ja elu pandi kiiresti seisma." Ta märgib ka, et huvitav aspekt on see, et inimestes on teatav optimism - usutakse, et riik ja selle institutsioonid aitavad hädast välja. "Selline soov ja ühiskondlik tellimus sellele on päris suur. Põrkub sellega, et uuringu kohaselt inimeste kindlustunne tuleviku suhtes on madal, aga teiselt poolt usaldus institutsioonide vastu väga kõrge. Oodatakse, et ei lasta korduda seda, mis toimus 2008. aastal."

Saate lõpuosas jagab Vähi ka soovitusi, kuidas praeguses olukorras käituda, kui kinnisvara müümine või ostmine mõtteis. "Enne tehingu tegemist analüüsi läbi, kuidas oma tulevikku näed. Ei ole vaja üle oma varju hüpata."