Maksepuhkust küsiti 3,2 miljardile eurole
92 protsenti maksepuhkuse taotlustest pangad ka rahuldasid. Võrreldes aprilli algusega kuu lõpus maksepuhkuste taotlemise hoog rauges.
„Finantsinspektsioon pakkus pankadele välja raamistiku maksemoratooriumide kehtestamiseks ning kogub ja analüüsib maksepuhkuste statistikat eesmärgiga saada ülevaade selliste puhkuste hetkeseisust. Kuna Eesti pangandus sisenes koroonakriisi headel aegadel kogutud puhvritega, siis suudavad pangad koroonaviiruse leviku mõjudega paremini hakkama saada ning võimalusel inimestele ja ettevõtetele maksepuhkust anda," ütles Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler. „Meie tähelepanu saab olema moratooriumi lõppemisel taastuval maksedistsipliinil, kuna maksepuhkused on eelkõige likviidsuskitsikuse ületamiseks, mitte vastus laenuvõtjate kõikidele raskustele."
Aprilli jooksul lisandus 18 343 uut maksepuhkuse taotlust summas 1,3 miljardit eurot. Eraisikute maksepuhkuste taotluste summa osakaal oli kuu lõpus 4,5 protsenti ja äriühingutel 20 protsenti vastava portfelli laenujäägist. Kokku moodustasid maksepuhkusel laenud 8,3 protsenti laenujäägist.
Äriühingute maksepuhkuse taotluste summast enam kui pool on laekunud pankadele kinnisvaraettevõtetelt. Kokku olid 29. aprilliks kinnisvaraettevõtted esitanud maksepuhkuse taotlusi 1,3 miljardi euro väärtuses, mis on kinnisvarasektori laenujäägist 32%.
Pankadel on loodud omavahendite reservid, mille arvelt katta võimalikud krediidikahjud või täita uute laenude väljastamisega kaasnevad kapitalinõuded. 27 miljardi euro suuruse krediidiportfelli juures moodustasid pankade omavahendid 2019. aasta lõpus 4,6 miljardit eurot ja ületasid pankadele kohalduvaid omavahendite miinimumnõudeid 2,2 miljardi euro võrra.
Pangateenuseid osutati aprillis osaliselt kaugtööd tehes, kuid kõik olulised pangateenused olid kättesaadavad. 113st pangakontorist oli 20 kontorit suletud.
