Komisjon saatis Eestile neljapäeval märgukirja, et nende hinnangul on Eesti võtnud ebakorrektselt üle Euroopa IV rahapesu tõkestamise direktiivi, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, kirjutab ERR.

Eesti teatas komisjonile 14. jaanuaril 2019, et direktiiv on täielikult üle võetud.

Komisjoni järeldused seda aga ei näita. Ebakorrektselt on üle võetud olulised punktid, mis puudutavad riikliku taustaga isikuid (PEP), tegelikke kasusaajaid, riskihinnanguid ning rahapesu andmebüroo ligipääsu infole, teatas komisjon.

See on esimene kord, kui komisjon on neljanda direktiivi ülevõtmisel pöördunud otse liikmeriigi poole. Tegu on osaga süvaanalüüsist, kui täielikult ja korrektselt on Euroopa Liidu liikmesriigid neljanda direktiivi oma seadustesse üle võtnud.

Rahapesu tõkestamise neljanda direktiivi osas taasalustatud menetlus on seotud asjaoluga, et riigikogu menetluses olev rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduseelnõu on praegu veel vastu võtmata, ütles ERR-ile rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross.

"Nii neljanda kui ka viienda rahapesu tõkestamise direktiivi ülevõtmiseks vajaliku seaduseelnõu kiitis valitsus heaks juba eelmisel aastal. Lihtsalt seoses koroonaviiruse levikust tingitud eriolukorra tõttu on menetlus riigikogus viimastel kuudel aega võtnud," selgitas Ross.